Kui teile tundub, et tulevik on tume, siis keda või mida peate te kõige tõenäolisemalt selle tumeduse allikaks?

Kuna inimesed valmistuvad tulevikuks alati mineviku vigade põhjal, siis tõenäoliselt mõnd tagurlikku totalitaarset režiimi või võimule tulevat diktaatorit. Konservatiivsema maailmapildiga kodanikud võivad näha tonti ka liberaalsetes väärtustes, mida justkui üle nende tahte ühiskonnas kehtestatakse.

Seda võimalust, et tulevikus ainuvõim erakondade, parlamentide ja valitsuste asemel hoopis suurkorporatsioonidele koondub, võtavad tõelise ohupildina pigem vähesed. Kuigi põhjust oleks, vähemalt kui kuulata Cambridge Analytica skandaali paljastanud uurivat ajakirjanikku Carole Cadwalladrit.

Väärtuslik teave koondub üha enam miljardäride kontrollitud korporatsioonidele, hoiatab ta nii ajalehele Helsingin Sanomat kui ka Soome rahvusringhäälingule antud intervjuus.

Cadwalladri artiklid briti väljaandes The Observer aastatel 2017-2018 tõid päevavalgele selle, kuidas Cambridge Analytica nimeline firma müüs profileerimist hõlbustavat teavet Facebooki kasutajate kohta nii Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkulöömise eestvedajatele kui ka Donald Trumpi presidendivalimiste kampaaniameistritele.

Teavet rakendati selleks, et sööta sotsiaalmeedia kasutajatele ette räigelt moonutatud või otseselt valeuudiseid ning kallutada nonde suhtumine kampaaniate korraldajate soovitud suunas. Cadwalladri kirjutiste mõjul hakati uurima ning piirama seda, millist teavet sotsiaalmeedia kasutajatest tohib koguda ning mis alustel seda edasi jagada.

Brexiti ja Leave-kampaania ning USA presidendivalimiste seisukohalt jäid paljastused hiljaks: mõlema tulemus oli artiklite ilmumise ajaks otsustatud. Ja kuna nüüd on Facebook oma tegevuspõhimõtteid muutnud ning maksnud USA võimudele 4,4 miljardit eurot trahvi, siis peaks ju kõik kombes olema?

Ei ole.

Esiteks, olgem ausad, kes teist on enne Facebooki kasutajakonto tegemist või muu sotsiaalmeediateenusega liitumist lugenud läbi kõik kasutustingimused enne "Jah"-nupule vajutamist?

Ehk et, kes on teadlik sellest, millist teavet teie kohta kogutakse, mis tingimustel seda andmebaasidesse salvestatakse ning mis tingimustel seda edasi müüakse? Või näiteks teaduslikuks kasutamiseks loovutatakse: oli ju Cambridge Analytica üks suurematest õiguslikest pattudest see, et too äritses andmetega, mille oli Facebookilt välja küsinud näiliselt just teaduse tegemiseks.

Teiseks, keegi ei tea tänapäevalgi, millist sisu ettevõtte platvormil konkreetsele kasutajale ühe ööpäeva jooksul kuvatakse ning mis alustel see sisu välja sõelutakse. Ka tagantjärele pole seda sisu võimalik analüüsida kellelgi teisel kui Facebookil endal.

Kolmandaks, ka otsinguhiiu Google'i algoritmid ja reklaami ning otsingutulemuste kuvamise alused ning taustal mõjutajad on väga hägune ala.

Seega on Cadwalladril – kes aeg-ajalt paistab mõnede oma väljaütlemistega pisut robinhoodlikult naiivne, rääkides "rahva ja miljardäride vastasseisust" – ilmselt õigus, kui ta Soome rahvusringhäälingu intervjuus tõdeb, et tänaseks kadunud Cambridge Analytica on ainult jäämäe tipp.

Pärast Cambridge Analyticat on maailma sündinud hulk samasuguseid ettevõtteid, mille põhitegevus on analüüsida inimeste emotsionaalseid reaktsioone ning valikuid sotsiaalmeedias, sõeluda välja näiteks valimistel teatud jõudude jaoks sobivad sihtgrupid ning suunata neile nii tugevaid tundeid tekitavat sisu, et see mõjutab nende valimiskäitumist.

Vaba tahe on sellises maailmas ainult illusioon.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.