Ajakirjanik Greete Palgi kirjeldas "Ringvaates", kuidas ta küsis Facebookist ja Google'ist välja andmed selle kohta, mida internetihiiud on tema kohta läbi aastate kogunud. Kokku sai ta neilt kätte 30GB ulatuses andmeid.

Palgi sai teada, et portaalid on alles hoidnud kõik saadetud fotod, ka sõprade kontaktid, isegi läbi sõnumirakenduse saadetud töödokumendid.

Vastates saatejuhi küsimusele, miks Google ja Facebook selliseid andmeid alles hoiavad ja neid ära ei kustuta, ütles Tammer, et see on seotud tänapäevase trendiga, kus inimesed teenuste kasutamise eest ei maksa, kuid ettevõtted raha peavad teenima.

"Google kasutab neid andmeid ära selleks, et paremini aru saada, mis sulle meeldib, mis mitte, ja pakkuda paremat turundust, müüa seda kallimalt kui mõni konkurent teeb," selgitas ta.

Tammer märkis, et kuigi inimesel on õigus näiteks vestelda nii, et keegi teda pealt ei kuula, ei pruugi ka Google'i ja Facebooki tegevus olla ebaseaduslik.

"Kui sa ühe või teise teenuse kasutamist alustad, küsitakse su käest alati nõusolekut. See nõusolek on alati kaunis pikk, väike kiri, keegi ei viitsi seda lugeda, aga sinna on kirja pandud kõik need asjad, mida tegelikult tehakse ja mida ei tehta," rääkis Tammer.

Tammeri sõnul on näiteks Cambridge Analytica näide sellest, kuidas Facebookis inimeste kohta olnud infot kasutati ära selleks, et mõjutada nende hääletamist presidendivalimistel. Samas ei ole tema hinnangul kolmandatel inimestel väga lihtne saada kellegi teise kohta Google'ilt andmeid.

Oma andmete kogumise vältimiseks soovitab Tammer näiteks Google'i otsinguid teha ilma oma Google'i kontole sisse logimata. Samuti ei peaks mingeid telefonirakendusi kasutama läbimõtlematult, sest isegi telefonis kasutamata jäädes võivad nad kasutaja kohta andmeid koguda.