Viimane kortermaja kerkis Raplasse 16 aastat tagasi. Samas on Raplas viis krunti, kuhu saaks kas või kohe uusi elamuid ehitada. Üksikud vanu hooned ehitatakse ümber kortermajaks, kuid korterite nõudlus on palju suurem kui pakkumine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Arendajate meelitamiseks pani vald tänavu välja 300 000 eurot. Abikõlblikuks loetakse kõik investeeringud, mis lähevad eluruumiga seotud taristu - teede, trasside ja tänavavalgustuse - rajamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot ühe nullist alustatava projekti kohta.

"Me maksame toetuse välja tagantjärele ehk kui antud hoone, eluruumid on saanud kasutusloa. Selle tulemusena peaks tulema kaheksa eluruumi ehk kortermaja, kus on kaheksa korterit, ridaelamu, kus on kaheksa eraldi eluruumi, võib ka olla kaheksa üksikelamut," kirjeldas Rapla valla arendusjuht Heiti Vahtra.

Rapla ehitusettettevõtja ja kinnisvaraarendaja Rene Heinsalu tervitab valla initsiatiivi ja plaanib ka ise elamuarenduse toetusele pretendeerida.

"Eks Raplas ongi see häda, et Rapla kinnisvarahind ja ehitushind kipuvad olema ühes augus. Siin ei tule marginaali nii hästi peale. Paljud projektid jäävadki selle taha. Meil on endal üks kinnistu, kuhu me oleme ammu juba mõelnud korterelamut teha. Sellel juhul läheks vana maja lammutusse ja sinna teeks uue korterelamu," rääkis Heinsalu.

Rapla vallavalitsus ootab elamuarenduse taotlusi 1. novembrini. 300 000 euroga plaanitakse elamuarendust toetada vähemalt neljal järjestikusel aastal.

Viimase nelja aastaga on Rapla vallast ära kolinud ligi 400 inimest, peamiseks põhjuseks peetakse vaba elamispinna puudumist.