Soome rahvastiku-uuring näitab, et praeguse sündivuse taseme juures hakkab rahvaarv vähenema juba 2031 aastal ning seepärast on soomlased samamoodi nagu eestlasedki mures pensionisüsteemi päras. Värske rahavastiku-uuring näitab, et rahvastik hakkab vähenema kümne aasta pärast ja sellega peab arvestama ka pensionisüsteem.

"Tulevikku kirjeldavad arvud olid palju süngemad, kui osati arvatagi," tunnistas riigiteaduste doktor Timo Aro Soome ringhäälingus YLE. Statistikakeskuse prognoosi kohaselt on 2030.l aastal alla 15-aastasi noori umbes sama palju kui 1870. aastal, mil Soome rahvaarv oli kaks miljonit inimest, mitte üle viie miljoni nagu praegu.

Ajaleht Iltasanomat küsitles Turus noori naisi. Nii mõnigi neist ütles, et töö ja enese harimine tundub tähtsam kui laste saamine või et kõik on nii kallis ja töökohad nii ebakindlad, et lapse saamine ei tundu mõistlik. Turu ülikooli dotsent Marika Jalovaara tuletab meelde, et lastetuse probleem on mitmetahuline, aga lükkab seejuures kindlalt ümber müüdi kõrgharidusega pirtsutajatest, kellele ükski mees ei kõlba ja kes ei jõuagi lapsi saada. Jalovaara sõnul leiavad Põhjamaades hästi haritud naised suurema tõenäosusega abikaasa kui madalama haridusega sookaaslased, nende abielud on vastupidavamad ja nad saavad ka sagedamini lapsed.

Olgu põhjus, milline tahes, sündivus on Soomes murettekitavalt madal ja see tähendab, et vaja on muutusi. "Tulevikuks valmistumine peaks algama kohe," hoiatab Soome pensionifonde ühendava TELA tegevjuht Suvi-Anne Siimes ja soovitab pensionimakse tõsta.

Tööandjad ja ametiühingud ei ole aga sotsiaalmaksu tõstmiseks valmis. Ilkka Oksala Soome tööandjate keskliidust ütleb, et esialgu peaks üritama probleemi lahendada sündivuse, tööhõive ja sisserände abil. Tööhõive tõstmise praeguselt 72 protsendilt 75-le on eesmärgiks seadnud ka praegune valitsus. Muuhulgas on kavas tõsta pensioniootele jäämise iga praeguselt 61 aastalt 62 eluaastani.

Timo Aro hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et üldine pensioniiga tõuseb. Juba järgmise aasta eelarves on ette nähtud raha ka 55 kuni 64-aastaste inimeste tööhõive tõstmiseks, rääkis rahandusministeeriumi kantsler Martti Hetemäki eelarvekava tutvustades. Lisaks eelarve tasakaalu paranemisele oleks sellel ka muid mõjusid. "Need inimesed käiksid tööl, nende sissetulekud oleksid suuremad, nad saaksid töötervishoiu-teenuseid, ning uuringud näitavad, et nende dementsuse-risk on väiksem, nii et kasu oleks nii majanduslik kui sotsiaalne," ütles Hetemäki.

Pensionifondi Ilmarinen tegevjuht Jouko Pölönen rõhutab, et kui tööealine elanikkond väheneb, tuleb riigil senisest palju rohkem panustada oskuste uuendamisse ja töövõime säilimisse. Ainuüksi töövõimetuspensionile kulub praegu üle 2,5 miljardi euro aastas. Iga ära hoitud töövõimetuspension vähendab kulusid ja on kasulik nii inimesele endale kui pensionisüsteemile, märgib Pölönen. Ka Suvi-Anne Siimesi sõnul peab mõtteviis täielikult muutuma, ka üle 50- ja 60-aastased peavad leidma uue töökoha. Tuleb olla valmis kauem tööl käima ja arvestama sellega, et kui töölkäivate inimeste arv väheneb, väheneb ka pension.