MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et eestlastest oleks keelenõuete leevendamise vastu 70 ja poolt 24 protsenti, venelastest oleks vastu 37 ja poolt 52 protsenti.

Uuringufirma küsis inimestelt: "Kas Teie arvates tuleks leevendada kehtivaid nõudeid teenindajate eesti keele oskusele?" Küsimusele oli lisatud selgitus: keeleseaduse järgi nõutakse eesti keele oskust B1 ehk keskmisel tasemel. Vastus oli võimalik anda skaalal: "Jah", "Pigem jah", "Pigem ei" ja "Ei", samuti oli võimalik vastata "Ei oska öelda". 

63 protsenti vastas küsimusele"Ei" või "Pigem ei" ehk ei oleks nõus keelenõuete leevendamisega. 29 protsenti vastas "Jah" või "Pigem jah" ehk oleks nõus keelenõuete leevendamisega. Kaheksa protsenti vastajatest ütles "Ei oska öelda".

Septembri teises pooles tekitas avaliku debati kultuuriminister Tõnis Lukase 17. septembril Vikerraadios öeldud seisukoht, et talumatuks on muutunud olukord, kus eestlased peavad lihtsate teenuste ja toodete, nagu taksosõit ja toit tarbimiseks kasutama eesti keele asemel mõnda muud keelt. Lukas kutsus selliste olukordade puhul kõiki pöörduma keeleinspektsiooni poole ning arutles, et võib-olla tuleb anda keeleinspektsioonile hoopis rohkem võimalusi korda luua. 

Uuringufirma Norstat viis küsitluse läbi 25.09-30.09 ning sellele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlus kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.