Keeleinspektsiooni juht: kullerite ja autojuhtide kontrolli tuleks karmistada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ilmar Tomusk.
Ilmar Tomusk. Autor/allikas: ERR

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõdes vastukajana kultuuriminister Tõnis Lukase arvamusavaldusele, et kaebusi vähese eesti keele oskusega teenindajate kohta tuleb inspektsioonile üha enam ning nende kontrolli tuleks tugevdada, ent asutusel napib inspektoreid.

"Ma olen mõelnud, et kui me saaksime kaks uut ametikohta järgmisel aastal täita ja ülejärgmisel veel võib-olla kaks, siis tasapisi oma ressurssi suurendades kui jõuaksime 25-30-ni, et see oleks juba päris hea," ütles Tomusk, kelle juhitud asutuses töötab praegu kümme keeleinspektorit.

Teisipäeval rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas Vikerraadios, kuidas teda häirivad keeleoskamatud teenindajad, taksojuhid ja toidukullerid ning soovitas inimestel sellistest olukordadest teatada. Ühtlasi pakkus ta välja, et võib-olla peaks keeleinspektsioonile õigusi juurde andma.

Tomuski sõnul saavad nad iga nädal paarkümmend kaebust. ""Valdavalt tuleb kaebusi eestikeelse teenindamise puuduse kohta. Tuleb hästi palju viimasel ajal kaebusi toidukullerite ebapiisava keeleoskuse kohta või võiks isegi öelda, et täieliku mitteoskamise kohta," rääkis ta. "Kõige rohkem pigistab king Tallinnas ja Harjumaal, sest et erinevate teenust pakkuvate inimeste osakaal suureneb siin kõige kiiremini ja siin on ka kõige rohkem erinevaid kullerteenuseid, taksoteenuse pakkujaid. Ja nende kontroll on see, mida tuleks tõenäoliselt tugevdada," rõhutas Tomusk

Samas ei anna inspektsioonile tööd mitte ainult need inimesed, kes hiljuti Eestisse saabusid, vaid Tomuski sõnul jäävad ka noored kooli lõpetanud ja peamiselt vene keelt rääkivad inimesed Maxima kassaleti taga keelega hätta.

Keelenõuete eirajate mõjutamiseks toob Tomusk esile sunniraha: "Praegu on sunniraha ülemmäär 640 eurot ja tavalisele töötajale on see kohutavalt suur summa. Aga juriidilisele isikule - suurele firmale või suurele kohalikule omavalitsusele - see ei ole nagu tõesti argument, et keeleseadust täitma hakata. Ja see on üks valdkond, mille üle tasub ilmselt poliitikutel, kes eesti keele staatuse ja inimeste keeleõiguse muret tunnevad, mõelda."

Ühtlasi sooviks inspektsioon kontrollida neid ettevõtteid, mis pakuvad eesti keele kursuseid. Tomuski sõnul saavad nad praegu kaasa rääkida siis, kui uus ettevõte tegevusluba taotleb, kuid reaalset kontrolli selle üle, kes ja kuidas keelt õpetab, inspektsioon teha ei jõua.

"Me oleme üle vaadanud õpetajate kvalifikatsiooni. Aga kui ma nüüd võtan ette selle õpetajate nimekirja, siis tuleb välja, et üks õpetaja õpetab neljas-viies või kuues või isegi kümnes keelefirmas ja samal ajal annab tunde ka üldhariduskoolis. Võib tekkida selline kahtlus, et kuigi tema nimi on selle firma õpetajate nimekirja sattunud, kas tegelikult ikkagi õpetab tema või õpetab hoopis keegi teine," tõdes ta.

Ehk ka selle jaoks, et keeletundides reaalselt kohal käia, vajaks inspektsioon töötajaid juurde.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: