Keeleinspektsioon on kontrollinud politseinike keeleoskust Ida-Virumaal alates 1999. aastast. Kontrollid toimusid järgnevalt aastatel 2005, 2010, 2012, 2014 ja nüüd 2019-2020.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuht-peainspektor Merle Loodus-Adamson rääkis ERR-ile, et kui kontrollimiste alguses oli ettekirjutus eesti keele omandamiseks umbes 70 protsendil Ida-Viru politseinikest, siis praeguseks on jäänud umbes 50 kontrollitavat.

Need on Loodus-Adamsoni sõnul politseinikud, kellele on tehtud varem ettekirjutus ja nüüd kontrollitakse ettekirjutuste täitmist.

"Ida-Virumaal pole nüüdseks enam ühtegi politseinikku, kes eesti keelt üldse ei oska, kuid on neid, kes vajavad nõutava C1 - tasemeni jõudmiseks veel aega," ütles peainspektor.

Mujal Eestis politsei- ja piirivalveameti töötajatel riigikeele oskusega probleeme ei ole, samuti oskab Loodus-Adamsoni sõnul eesti keelt piisavalt hästi noorem põlvkond.

Järelevalveinspektor märkis, et ka arstide, pedagoogide ja teiste spetsialistide keeleoskus on paranenud seoses uue põlvkonna tulekuga tööturule.

Ida-Viru keskhaiglas on ikka veel suur hulk meditsiinitöötajaid, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele ning Loodus-Adamsoni sõnul on tegemist valdavalt nõukogude ajal hariduse omandanud töötajatega, kelle keeleoskus on visa paranema.

"Vanema põlvkonna pedagoogide keeleoskus on paranenud, kuid oodatust aeglasemalt. Nii on Ida-Virumaal veel üle tuhande haridustöötaja, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele. Uute arstide ja õpetajate keeleoskusega suuremaid probleeme ei ole," lausus Loodus-Adamson.

Ta ütles, et üksikuid kaebusi on ka teistes piirkondade, peamiselt siiski Tallinnas, tegutsevate perearstide, hambaarstide ja õdede ebapiisava keeleoskuse kohta.

Ebapiisav keeleoskus on inspektsiooni jaoks probleemiks renditööliste ja välismaalt tulnud teenindajate seas. Eesti keele mitteoskajaid töötab nii toitlustuse, taksonduse ja kaubanduse alal.