Algteadmised küberturvalisusest hoiaks ära 95 protsenti õnnetusest internetis ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Interneti ja nutiseadmete maailmas aitavad enamikke turvamuresid ära hoida hea parool, varukoopiad ning tarkvara järjepidev uuendamine, jäi kõlama reedesest Vikerraadio "Huvitaja" saatest.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) algatas sel nädalal kampaania IT-vaatlik, millega soovitakse tutvustada ka vanemaealistele inimestele küberturvalisuse põhitõdesid. Uuringud nii Eestis kui ka Euroopas näitavad, et just eakam elanikkond on virtuaalmaailmas kõige haavatavamal positsioonil.

RIA küberintsidentide käsitlemise keskuse CERT juht Tõnu Tammer loetles Vikerraadio "Huvitajas" peamisteks küberturvalisuse ohtudeks just pahavara, mida esinemistiheduselt edestavad vaid kasutajate sisselogimisandmeid ning paroole varastavad õngitsejad. "Sellel aastal on tuult tiibadesse saanud õngitsused ka pankade suunal, kus inimestelt õngitsetakse makseid välja," rääkis Tammer.

Õngitsuslehed üritavad jäljendada mõnd kasutajale tuttavat lehekülge, püüdes sel viisil kasutajat panna enda andmeid sisselogimiskastidesse sisestama. "Teinekord näevad nad välja isegi labaselt lihtsad. Kurb on aga see, et inimesed kas teadmatusest või kiirustades ikkagi oma andmeid sinna jätavad," kõneles Tammer. Lahenduseks õngitsuse ohvriks langemise vastu ongi tähelepanelikkus – õngitsuskirjad on sageli koostatud vigases keeles ning lingid, millele klikkida ei tasu, viivad sageli võltsitud aadressidele. Sestap on kahtluse korral hea veebibrauseri ülaservas olevat aadressi kontrollida ning vaadata, kas see on ikka sama lehe või teenuse oma, mida kasutada sooviti.

Tammeri sõnul lähevad häkkerite poolt läbi viidavad rünnakud ning õngitsuskatsed aina lihtsamaks ja kurb on see, et ka lihtsate ründekampaaniatega on tänapäeval võimalik edu saavutada. "Põhitõed, vaatamata sellele, et asju juurde tuleb, peaksid olema igaühele teadvustatud. Kui nendest põhitõdedest kinni pidada, ma ütleks julgelt, et 95 protsenti kampaaniatest läheb inimestest mööda," ütles Tammer.

Üheks enda turvamise alustalaks on head ja tugevad paroolid. Kuna kontosid on palju ja paroolid peavad olema keerulised, kasutab enamik inimesi mitmetes eri teenustes täpselt sama parooli, mis on minimaalselt keeruline. "Kui me vaatame enam lekkinud paroole, siis kõige nõrgem, mis sealt silma on jäänud, on 12345," tõi Tammer näiteks. Keerulise parooli saab luua aga lihtsasti meelde jäävast lausest. Veebilehele, mis nõuab paroolis nii suurt tähte, numbrit kui ka sümbolit, võib luua näiteks parooli: "Kas lennukil on 2 tiiba?" ning kõik kriteeriumid on seega täidetud, samas on parooli lihtne meeles pidada, kuid arvutitel seda katseeksitusmeetodil raske ära arvata.

Mitme parooli haldamiseks sobib hästi ka paroolihaldur, mis hoiab kõiki kasutaja salasõnu krüpteeritult ning ühe põhiparooliga kaitstult. Tammer leiab, et tegemist on kindlasti turvalisema lahendusega, kui lihtsa ning igal pool kasutatava sama parooli puhul.

Teiseks oluliseks tegevuseks enda virtuaalmaailmas kaitsmisel on tarkvara uuendamine, mille inimesed sageli kui tülika tegevuse edasi lükkavad, kuniks mõne turvaaugu kaudu sisse pugenud häkkerid kurja korda saadavad. "Enamik seadmeid ei ole sellised, mis ennast automaatselt ise uuendavad. Nad ikkagi tahavad saada kasutaja hoolt ja armastust. See on asi, mida me soovitame kõigile kasutajatele. Kas või iga päev vaadake korra üle oma nutiseadmes äpid, kas sinna on tulnud uuendusi, regulaarselt tuleks kontrollida ka operatsioonisüsteemile saada olevaid uuendusi," selgitas Tammer.

Kui kasutaja kahtlustab, et tema ei käitu päris nii nagu peaks, soovitab Tammer esimesena seade antiviiruse tarkvaraga üle kontrollida. Kindlasti ei tasuks karta abi küsida, kui omal teadmisi väheks jääb. "Eestis on päris palju neid inimesi, kes on arvutiga sina peal ja me ei peaks sugugi häbenema küsimast abi neilt, kes oskavad natukene rohkem seda arvuti asja kui need inimesed, kes selles nii kodus ei ole," rääkis Tammer.

Rohkem infot nii alanud kampaania kui ka turvateadmiste kohta leiab kodulehelt itvaatlik.ee.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: