Majanduse jahtumine toob Soomes teravamalt välja maailmavaadete erinevused ({{commentsTotal}})

{{1570427760000 | amCalendar}}
Soome peaminister Antti Rinne
Soome peaminister Antti Rinne Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Soome rahandusministeerium avaldas esmaspäeval uue majandusprognoosi, mis näeb ette majanduse jahtumist. Majandusväljavaadete nõrgenemine on toonud Soomes selgemalt esile parempoolse ja vasakpoolse maailmavaate erinevused.

Soome rahandusministeeriumi juunikuises prognoosis arvestati sel aastal 1,6-protsendise ja järgmisel aastal 1,2-protsendise majanduskasvuga.

Uue prognoosi kohaselt jääb majanduskasv käesoleval aastal 1,5 protsendi juurde. Seejärel jääb majanduskasv ühe protsendi lähistele ning aastatel 2022-2023 juba alla ühe protsendi.

Rahandusminister Mika Lintilä hoiatas juba augustis, et kasv jääb järgmisel aastal alla protsendi. Ministeeriumi uues majandusprognoosis on juba arvesse võetud ka sotsiaaldemokraadist peaministri Antti Rinne vasakpoolse valitsuse kulutamisplaanid. Pankade ühenduse OP värske majandusprognoosi järgi ei kasva Soome majandus järgmisel aastal üle poole protsendi.

Ärevust on Soome ühiskonnas tunda, kuigi ekspordil läheb praegu vanade tellimuste najal veel hästi. Viimasel ajal tuleb siiski peaaegu iga päev teateid suurtest koondamistest: OP teatas eelmisel nädalal, et alustab koondamisläbirääkimisi 1900 inimese asjus. Stora-Enso ütles mõni nädal tagasi, et kavas on koondada või sundpuhkusele saata ligi 300 inimest, börsiettevõte Wärtsilä teatas 200 inimese koondamisest ja hoiatas oodatust kehvema aastatulemuse eest. Oodatust kehvemini läheb õige mitmel börsiettevõttel, Kauppalehti hoiatab paarikümne ettevõtte eest. Nii tarbijate kui ettevõtete kindlustunne on vähenenud ja investeeringud pidurdunud. Eriti annab see tunda ehitussektoris ja see puudutab ka Eestit, sest tuhanded meie ehitusmehed on tööl Soomes.

Soome majanduskasvu aeglustumisel on suuresti samad põhjused, mis teisteski riikides: USA algatatud kaubandussõda ja Brexitiga kaasnev pikaajaline ebakindlus.

Huvitav on jälgida, kuidas majanduse nõrgenemine segatuna kliimamuutustega on Soomes andnud taas selgemad piirjooned vasak- ja parempoolsusele. Eelmise, pigem parempoolse valitsuse ajal tehtud kärped, et laenurahal elamist ohjeldada ja rohkem inimesi tööle suunata, ei leidnud valimistel rahva toetust: paljud heaoluühiskonnaga harjunud valijad hingasid kergendatult, kui võimule said taas vasakpoolsed, kes nüüd vanal tuntud moel laenu juurde võtavad, et endisel tasemel teenused ja toetused jätkuksid. Parempoolne Kokoomus ja ka praegu valitsusse kuuluv Keskusta on korduvalt hoiatanud peaminister Rinnet, et ta majandust nässu ei keeraks. Aga vasakpoolsed näevad asju teistmoodi. Näiteks hiljuti avaldas valitsuskoalitsiooni kuuluva Vasakliidu liige Mia Haglund Üliõpilaslehes klassivihast nõretava artikli rikaste vastu. Ta hoiatas, et parempoolsete püüdlus tagada kõigile võrdsed võimalused ei aita vaesust vähendada. Kehtestada tuleks varanduse ülempiir, näiteks kümme miljonit eurot, ja kõik, mis sellest üle läheb, tuleks suunata vaesuse vähendamiseks ja kliimamuutustega tegelemiseks. Rikkusele ülempiiri seadmist ja suuremat võrdsust toetas Soome ringhäälingus Yle ka Vasakliidu parlamendisaadik Anna Kontula. Tema sõnul oleks vaja rohkem sotsialismi.

"Kui me tahame hoida maakera elamiskõlblikuna, tuleb suurendada ühisomandit, lisada turgude reguleerimist. Kui kapitalism on praegu ütleme kaheksa punkti tasemel, siis see tuleks suruda minu meelest umbes kahe punkti juurde, et me siin Maal elada saaksime. Sotsialismi peab juurde tulema," ütles Soome valitsusse kuuluva Vasakliidu esindaja.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: