Rahapesu andmebüroo asus suuremaid kinnisvarafirmasid kontrollima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Majaehitus.
Majaehitus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahapesu andmebüroo kontrollib kinnisvarafirmasid, sest kinnisvara on üks vahenditest, mida kuritegeliku vara pesemiseks kasutatakse, ütles keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand. Domus Kinnisvara juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul ei kasuta aga need, kes tõesti raha pesta tahavad, tõenäoliselt selleks maakleribürood.

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand rääkis ERR-ile, et kinnisvara kasutatakse kuritegeliku vara pesemiseks nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis.

Rahapesu andmebüroo teeb riikliku järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise osas paljude teenusepakkujate üle ning Reimandi sõnul võib järelevalvemenetlusse sattuda igaüks neist. Kes luubi alla võtta, valitakse riskipõhise lähenemise põhjal, et järelevalve oleks kõigis sektorites võimalikult mõjus.

"See aga ei tähenda muidugi, et igas järelevalvevalimisse sattunud ettevõttes peaksid automaatselt olema suuremad rahapesu või terrorismi rahastamise probleemid," sõnas ta.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus nõuab ka kinnisvara vahendavatelt ettevõtetelt, et nad ehitaksid üles rahapesu tõkestamise nõuete täitmise süsteemi ja juhiksid sellega seotud riske ning tuvastaksid tegelikud kasusaajad. Ka kohustab seadus teatama tehingutest, mille puhul tekib rahapesukahtlus. Järelevalve käigus kontrollitaksegi, kas ettevõte kõiki neid nõudeid täidab.

"Seni läbiviidud järelevalvemenetlustes oleme tuvastanud ka mitmeid puudusi, ent üldist hinnangut 2019. aastal kinnisvarasektori poolt rahapesu tõkestamise nõuete täitmise tasemele me hetkel ei kujunda, sest mitmed menetlused on veel pooleli," lausus Reimand.

Kinnisvarafirmad tahaksid tasuta ligipääsu tegelike kasusaajate infole

Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand ütles, et kontroll on käinud ka nende büroos ning nii palju kui ta teab, kõigis teistes suuremates kinnisvarabüroodes.

"Selles mõttes on see võib-olla vajalik, et korralikud bürood on huvitatud, et valdkonnas oleks kord majas. Muidu on ka meil elu raske, kui keegi kaebuse esitab. Aga teisest küljest on minu jaoks läbi kumanud /.../, et neil (rahapesu andmebürool - toim) on ootused veidi suuremad kui tegelikkus, nad hindavad neid võimalusi rahapesijate tabamiseks üle. Vähemalt olid neil suured lootused ja arvan, et need ei täitu - ka rahapesijad oskavad seadust lugeda ja ei tule meie juurde," tõdes ta.

Allekand märkis, et seadus sätestab suhteliselt konkreetsed kriteeriumid, mille puhul peaks häirekell lööma hakkama, ning mõnel juhul on lävendid äärmiselt madalad, nii et ka tavaline kodanik, kellel puudub igasugune pahatahtlikkus, võib neist üle sattuda.

"Arvan, et need, kes tahavad tõeliselt pahatahtlikult raha pesta, ei kasuta maakleribürood, vaid mingeid muid vahendeid," sõnas ta.

Probleemina tõi Domus Kinnisvara esindaja välja selle, et maakleritele on pandud klientide kontrollimiseks sisuliselt samasugused kohustused nagu pankadele või notaritele, aga töövahendeid pole neile selleks antud. Ta märkis, et kõik maaklerid guugeldavad oma kliente, et neid tundma õppida, aga näiteks äriregistrist tegeliku kasusaaja tuvastamine on tasuline teenus.

"Sisuliselt on riik meile öelnud, et te peaksite tegeliku kasusaaja tuvastama, aga pole andnud selleks võimalust. Ehk makske nüüd selle eest, mida me kohustame teid tegema - olemuslikult on see varjatud maksustamine," sõnas Allekand.

Tema sõnul on kinnisvarafirmade liit selle kohta ka õiguskantslerile märgukirja teinud ning tegelikult peaks maaklerid tegelikke kasusaajaid äriregistrist tasuta kindlaks teha saama. Allekand tõi paralleeli, et maa-ameti litsentseeritud hindajad saavad oma töö tegemiseks kasutada tehinguandmeid, sest ekspert ei saa hinnangut anda ilma statistikata. Sama on ka maakleriga - kutselisel maakleril peaks olema oma töö tegemiseks võimalus vajalikule infole ligi pääseda.

"Kui riik tahab, et neid andmeid kontrollitaks üle, peab ta andma meile töövahendid," lausus kinnisvarafirma juhatuse liige.

Kahtlasi kinnisvaratehinguid satub tähelepanu alla igal aastal

Madis Reimand ütles, et reeglina kasutatakse kinnisvara rahapesu viimases ehk kolmandas faasis.

"Eestit varasematel aastatel läbinud suuremahuliste kahtlaste rahavoogude puhul kasutati meie finantssüsteemi üldjuhul teises ehk vara kihitamise faasis ning valdavas osas liikus raha Eestist välja. Seetõttu ei ole Eesti kinnisvaraga seotud juhtumid nende rahavoogude kontekstis meedias esile tõusnud," lausus ta.

See aga ei anna Reimandi sõnul alust järeldada, et kinnisvara valdkond ei oleks rahapesijatele ahvatlev või et selles valdkonnas rahapesu tõkestamise ja tuvastamisega tegelemine ei oleks oluline.

Ulatuslikuima Eestiga seotud näitena kinnisvara kasutamisest rahapesus tõi ta välja niinimetatud kummituskliki kriminaalmenetluse. Selle juhtumi puhul seadis rahapesu andmebüroo analüüsi käigus üle sajale kinnistule käsutuspiirangud ning märkimisväärse osa kinnisvarast kohus hiljem ka konfiskeeris.

"Nii ulatuslikke piiranguid rahapesu andmebüroo ühe juhtumi korral seni rohkem rakendanud ei ole, kuid igal aastal satub rahapesu andmebüroo tähelepanu alla mitmeid kahtlasi kinnisvaratehingutega seotud juhtumeid ning nende suhtes oleme seadnud nii piiranguid kui edastanud juhtumeid kriminaalmenetluste läbiviimiseks," sõnas andmebüroo juht.

Rahapesu andmebüroo annab täieliku ülevaate tänavuse järelevalve tulemustest kinnisvarasektoris oma aastaülevaates.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: