"Rahva teenrid": keskpanga tähelepanekud väärivad arvestamist igal juhul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Vikerraadio saate "Rahva teenrid" külalised leidsid, et vaatamata sellele, et Eesti Panga tutvustatud mõjuanalüüs pole veel lõplik, väärivad selles välja toodud ohukohad igal juhul tähelepanu, sest need ei sõltu analüüsi staatusest.

Saatekülaline Krister Paris tunnustas, et keegi üldse pensionireformi analüüsimise viimaks ette on võtnud, kuivõrd tegemist on nii ulatusliku muutusega, mille mõju seni polnud analüüsitudki, vaid lähtutud pigem kõhutundest.

Teine saatekülaline Sulev Vedler nimetas pensionireformijate sõnumit teise samba vabatahtlikkusest retooriliseks võtteks, sest Eesti Panga analüüsist nähtub siiski, et teine sammas sisuliselt hävitatakse sellega. Kuna esimene ja teine sammas on disainitud teineteist täiendama, mitte asendama, kaob teise samba vabatahtlikuks andmisega selle tugi esimesele ära.

Vedleri hinnangul ongi keskpanga ülesanne aeg-ajalt valitsusele nõu ja teist vaadet pakkuda, nii nagu diagnoosi saanud patsient vajab vahel teisest arvamust mõnelt muult arstilt.

Vedler tõi esile, et 2060. aastaks elab Eestis 1,2 miljonit inimest, kus iga pensionäri jääb vaid 1,16 töötajat, praegu on see suhtarv 2,2.

"Eesti muutub üha rohkem linnriigiks," ütles Vedler.

Riik peab seetõttu otsustama juba praegu, kas panustada pigem pensionitesse või sündivuse kasvu.

Vedler maalis veel ühe tulevikustsenaariumi, mille järgi Eestil on valik, kuidas tühjaks jäävat riiki täidetakse: kas kontrollitult või suvaliselt. Eesti peab arvesse võtma, et sisserändesurve kasvab, sest kliima muutub ja inimesed hakkavad Aafrika kuumuse eest põgenema.

"Mida rikkamaks saab Eesti, seda suuremaks kujuneb surve meile," ütles Vedler.

Saatejuht Taavi Eilat tõi esile, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ründas, et tutvustati vaid üht juppi lõplikust mõjuanalüüsist, enne selle lõplikku valmimist, ent tema hinnangul ei tee see Eesti Pangast välja saadetud signaale vähem tõsiseks, vaid neile tuleb igal juhul tähelepanu pöörata ja arvesse võtta.

"Nad ei lähe suvaliselt arvustama seda pensionireformi," ütles Eilat.

Sulev Vedler nimetas pensionireformi keeruliseks teemaks, kus tegelikult keegi täpselt ei tea, mis saama hakkab.

"Tõenäoliselt võtavad sealt raha välja kõige rikkamad inimesed, kes investeerivad siis selle kusagile mujale, ja kõige vaesemad inimesed, kes tahavad oma võlgadest lahti saada," ütles Vedler. "Mida ülejäänud teevad, on mõistatus ja sõltub palju sellest, mis toimub rahvusvahelistel finantsturgudel."

Ta meenutas, et pensionifondid kasvasid oma algusaastatel mühinal, aga pikas plaanis pole nad eriti kasu tootnud. Seetõttu kasvatab Eesti liberaalsust ehk vabaduse astet - igaüks ise teab, mida oma rahaga teeb. Vedleri hinnangul tuleks aga mahukaid ja suure mõjuga reforme teha rahulikult, sest suuri laevu kiiresti ei pööra.

Eesti Panga analüüsist nähtub, et inimesed, kes pole teise sambaga liitunud, ei ole ka iseseisvaid investeeringuid teinud või kui on, siis juhivad seda passiivselt.

Taavi Eilat tõdes, et Eesti Pank võib häirekella lüüa palju tahes, kuid poliitiline otsus on juba tehtud - veel selle aasta sees soovib valitsus eelnõu valmis saada ja vastu võtta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: