Teises sambas kogub endale pensionisääste rohkem kui 700 000 Eesti inimest ja tulevikus peaks teisest sambast tulema kolmandik inimese pensionist. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul esimene ja teine sammas ei võistle omavahel, vaid täiendavad üksteist. "Pensionisüsteemi muutes oleks vastutustundlik alustuseks kirjeldada muudatuste mõõdetav eesmärk ja oodatav pikaajaline mõju. Praeguste muudatuste käigus ei ole selgitatud, kui suuri pensione plaanib valitsus Eesti inimestele tulevikus tagada ja kuidas neid rahastada. Nõnda tähtis küsimus vajaks enne olemasoleva pensionisüsteemi aluste muutmist laiemat ühiskondlikku kokkulepet," ütles Müller.

Eesti Panga oktoobri keskel valminud mõjuanalüüsist selgub, et kogumispensioni vabatahtlikuks tegemise tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

Eesti Panga mõjuanalüüsi põhjal selgus, et valitsuse plaanitud muudatuste puhul on kolm suurt muret, millele oleks vajalik leida lahendus. Esiteks: kui fondidest lahkub palju inimesi, siis tõenäoliselt tuleb mõnel fondil müüa varasid, mida kiiresti müüa on raske. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad pensionikogujad.

Teiseks: pärast muudatusi on fondidel riskantsem osta varasid, mis on tootlikumad, kuid mida on raskem kiiresti müüa. Kuidas tagada, et edaspidi ostaksid fondid tulevaste pensionäride jaoks varasid, mis oleksid tootlikumad?

Kolmandaks: viimastel aastatel on pensionifondid teinud investeeringuid Eesti ettevõtetesse ja mänginud olulist rolli ettevõtete rahastamises. Kuidas täita tekkivat tühimikku Eesti ettevõtete rahastamises, mis on võimaldanud ettevõtetel tootlikkust parandada ja uusi töökohti luua?