Liibanon teatas massiprotesti taustal majandusreformidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liibanoni peaminister Saad al-Hariri.
Liibanoni peaminister Saad al-Hariri. Autor/allikas: STR/AFP/Scanpix

Liibanoni valitsus leppis kokku majandusreformides ja järgmise aasta riigieelarves, ütles peaminister Saad Hariri esmaspäeval, massimeeleavalduste viiendal päeval.

Teade tuleb ajal, mil läinud nädalal alanud meeleavaldus maksude vastu on kasvanud üle protestiliikumiseks, kus nõutakse valitsuse tagasiastumist.

Peaminister ütles, et meetmed ei ole pelk katse meeleavaldusi vaigistada.

"Need otsused ei ole mõeldud kompromissina. Need ei ole palve lõpetada teil oma pahameele väljendamine. See on teie otsus. Teie liikumine on see, mis tõi need otsused," ütles Hariri.

Hariri lisas, et toetab meeleavaldajate üleskutset ennetähtaegsetele valimistele.

"Me kuulsime teid. Kui teie nõudmine on enneaegsed parlamendivalimised, on ainult teie hääl otsustav. Mina, Saad Hariri, olen selles nõudmises teiega," lausus peaminister.

Reformide seas on eelarvepuudujäägi vähendamine 2020. aastal 0,63 protsendile selle aasta 7,59 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT), endiste ja praeguste presidentide, ministrite ja parlamendisaadikute palga vähendamine poole võrra, informatsiooniministeeriumi ja teiste valitsusasutuste kaotamine kulude kokkuhoiu nimel.

Need hõlmavad ka uue pensioni- ja hoolekandesüsteemi sisseviimist enne aasta lõppu, 13,5 miljoni dollari suurust rahaeraldist Liibanoni vaeseimatele elanikele mõeldud fondi, 160 miljoni suurust rahasüsti eluasemelaenude tagasimaksmise toetamiseks, korruptsioonitõrjeorgani loomist ning ulatuslikku taristuprogrammi, mis hõlmab ka teedeehitust ligipääsu parendamiseks Beirutile.

Liibanoni võimuliidu erakonnad avaldasid pühapäeval toetust Hariri reformikavale.

Läinud aastal pidas Liibanon üle üheksa aasta esimesed üldvalimised, sest selle sügavalt lõhestatud parlament pikendas korduvalt oma ametiaega. Valimised ei toonud aga suuri muutusi ja parlamendi spiikriks valiti kuuendaks järjestikuseks ametiajaks Nabih Berri.

President nimetas peaministriks Hariri, kuid viimasel läks koalitsioonivalitsuse moodustamiseks kaheksa kuud.

Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel.

Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele.

Maailmapanga andmeil elab üle veerandi Liibanoni elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Riigi poliitiline eliit on püsinud alates 1990. aastal lõppenud 15-aastasest kodusõjast suuresti muutumatuna. Liibanonis, mille rahvaarv oli enne Süüria sõda 4,5 miljonit, elab umbes 1,5 miljonit süüria põgenikku, keda paljud poliitikud süüdistavad riigi hädades.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: