"President kutsus pärast siduvaid parlamendikonsultatsioone Hassan Diabi enda juurde, et määrata ta valitsust moodustama," ütles presidendibüroo pärast seda, kui kaks korda edasi lükatud kõnelused neljapäeval lõpule jõudsid.

Beiruti Ameerika ülikooli (AUB) vähetuntud arvutiteadlane Diab lubast moodustada valitsuse võimalikult kiiresti ja teatas, et alustab erakondade ja protestiliikumise esindajatega konsultatsioone laupäeval. 

Vastne peaministrikandidaat teatas oma esimeses uues rollis peetud avalikus sõnavõtus ka, et ülestõus esindab ka teda. 

Diabi sõnul peaksid meeleavaldajate hääled jääma hoiatuskellaks selle eest, et liibanonlased ei luba enam naasmist tingimustesse enne 17. oktoobrit, kui meeleavaldused algasid. 

Diabile on toetust avaldanud šiialiikumistega Hezbollah ja Amal seotud šiiade parlamendiblokid ning kristlasest riigipea Aouni erakond Vaba Patriootlik Liikumine (FPM). Samas ei ole talle toetust avaldanud sunnid ja mõned kristlaste erakonnad. 

Liibanoni sunnikogukond oli toetanud eelmise peaministri Saad Hariri jätkamist peaministrina, kuid tehnokraatide valitsuse moodustamist pooldanud Hariri loobus sellest kolmapäeval. Haririt toetav poliitblokk ei esitanud neljapäeval uut kandidaati, mis tähendab, et Diabil ei ole selle toetust. 

Kriitikute sõnul toob see kaasa vildaka valitsuse, mis võib süvendada veelgi sektipingeid sügavalt lõhestatud riigis. 

Hariri astus ametist tagasi 29. oktoobril pärast massimeeleavaldusi tema valitsuse ja riiki haaranud majanduskriisi vastu.

Liibanonis vältab viimaste aastakümnete rängim majanduskriis ning protestijad süüdistavad võimueliiti kolme aastakümne pikkuses küündimatuses ja korruptsioonis.

Meeleavaldused on toonud inimesed ühiselt poliitikute vastu, kes on olnud võimul alates Liibanoni kodusõja lõpust 1990. aastal ja mõned isegi veel kaugemast ajast.

Üleriigiline protestiliikumine nõuab kogu poliitilise süsteemi otsustavat ümberkorraldamist.

Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel.

Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele.