Inspektsioon läheb Norras skandaali sattunud Eesti kunstmurufirma tehast kontrollima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kunstmuru, mille ASIE Horvaatias paigaldas.
Kunstmuru, mille ASIE Horvaatias paigaldas. Autor/allikas: ASIE

Keskkonnainspektsioon läheb kontrollima Eesti ettevõtte Advanced Sports Installations Europe (ASIE) Põltsamaal asuvat tehast, mis Norra meedia väitel viis riigist ebaseaduslikult välja keskkonnaohtlikku kunstmuru. ASIE omanik Raul Lättemägi sõnul oli tegemist arusaamatusega käitlemise ootuste osas ning ettevõte tegutses heas usus.

Eelmisel nädalal kirjutas ERR Norra TV2-s avaldatud loost, mille kohaselt Eestis mitmeid auhindu pälvinud ja Euroopa Liidu fondidest toetust saanud ASIE viis ühelt Norra staadionilt utiliseerimiseks eemaldatud vana kunstmuru Horvaatiasse, kus see sealsele staadionile paigaldati. Seejuures pole ASIE-l, mis on Norras mitu aastat kunstmuruväljakuid eemaldanud, telekanali andmetel olnud kunagi lube, mida on vaja, et kunstmuru prügina riigist välja viia.

Norra TV2 ajakirjanik Trine Melheim Naess ütles ERR-ile, et telekanal on teinud Eesti ettevõttest mitu uudist, millest viimase kohaselt on ASIE võtnud 20 kulunud kunstmuruplatsi, mis on mõeldud utiliseerimiseks, kuid ei vasta, kuskohas need asuvad.

"Teame, et ettevõte on ladustanud kunstmuruväljakuid kogu Euroopas ja neil ei ümbertöötlemiseks seda tehnoloogiat, mida nad väidavad," lausus ta. "Suur küsimus on see, kuhu vanad väljakud jõuavad ja millele nad on oma raha kulutanud?"

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg ütles, et ministeeriumile teadaolevalt on ettevõte tegevus kooskõlas kehtivate seadustega. Samuti pole Norra ametivõimud Eesti omade poole pöördunud.

Advanced Sports Installations Europe AS pälvis 2017. aastal aasta keskkonnasõbralikku ettevõtte tiitli keskkonnasõbraliku teenuse eest, millega saab kunstmuruväljakuid taaskasutada, käidelda või ümber töödelda. Samal aastal sai ettevõte keskkonnainvesteeringute keskusest toetust projektile, millega arendati ja valmistati uuenduslik tehnoloogia spordiväljakute aluse elastsuskihi ülesvõtmiseks ja korduskasutamiseks esialgsel eesmärgil ja kujul.

"Projekti elluviimine aitab vähendada jäätmeteket, suurendab materjalide korduskasutust, vähendab negatiivseid keskkonnamõjusid ja pakub odavamat lahendust jalgpalliväljakute ja staadionite renoveerimiseks. Selle seadme tööga on nii keskkonnaministeeriumi kui keskkonnainvesteeringute keskuse töötajad paikvaatlusel tutvunud ja see töötab," kinnitas Krusberg.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi ütles samas, et keskkonnainspektsioon läheb Norra meedias ilmunud süüdistuste tõttu lähinädalail siiski Põltsamaale ASIE tehasesse, et teha kindlaks, kas kõik toimub nii, nagu pabereil näidatud.

Lättemägi: mobiilsete masinatega saab kunstmuru kohapeal käidelda

Raul Lättemägi, kes eelmisel nädalal ei soovinud Norra meedia väiteid pikemalt kommenteerida, ütles nüüd ERR-ile, et nende ringmajanduse põhimõtetel loodud kontseptsiooni kohaselt ei ole materjalid jäätmed, vaid produkt ning olenevalt materjali kvaliteedist saab kõigile neile leida taaskasutamisvõimaluse, mille süsinikujalajälg peab olema võimalikult väike.

"Ringmajandus ja jätkusuutlikkus on ARENA kontseptsiooni põhimõtted, mida järgisime ka konkreetse Norra väljaku puhul," lausus ta. "ASI Europe AS pakub täna veel teenust enamasti alltöövõtjana ning väljakute omanikega reeglina kokku ei puutu. Käesoleva Norra projekti saame kommenteerida niipalju, et tegu oli arusaamatusega käitlemise ootuse osas, mis väljaku omanik oli kokku leppinud peatöövõtjaga, milleks oli Pro Turf. Meie käitusime heas usus ning ringmajandust toetades. Meie Norra väljakud transporditakse ametlikku käitlemiskeskusesse."

Ehkki Norra ajakirjanik väitis, et mitu ASIE töötajat ja konsultanti pole saanud lubatud töötasu, lükkas Lättemägi selle süüdistuse tagasi ja ütles, et neil niisugust infot ei ole, pealegi ei ole neil kunagi olnud Norras töötajaid.

Küsimusele, kas ASIE-l ei ole Norras kunstmuru ümbertöötlemiseks ja riigist välja viimiseks luba, Lättemägi otsesõnu ei vastanud.

"ASI Europe'i poolt välja arendatud mobiilsed masinad võimaldavad kunstmuruväljakuid käidelda kohapeal. Detailidesse laskumata võime kinnitada, et oleme suhelnud mõlema riigi ametiasutusega ning saanud kinnituse, et meie käitlemise tulemusena tekkivad materjalid, mille me väljaku asukohas või lähimas käitlemiskeskuses ette valmistame, on võimalik täna riigist välja transportida. Oleme suutelised käitlema materjale nii, et materjalid on eraldatud üksikute komponentideni," rääkis ta.

Eestis on ASIE-l jäätmekäitlusluba ja nad on Lättemäe sõnul kogunud eluea lõppu jõudnud materjale juba aastaid, kuid alustavad ümbertöötlemisega siis, kui see on ettevõtte jaoks kuluefektiivne, et kunstmuru plastkomponendid ümber töödelda ning leida neile parim rakendus.

ASIE kogus tänavu ühisrahastusplatvormi Argeld kaudu 300 000 eurot 12 kuuks, et siseneda Hollandi turule. Laenu aastane intressimäär on 15 protsenti kvartaalsete intressimaksetega ning põhiosa tagastatakse laenuperioodi lõpus. Laenu tagatiseks on pant 80 protsendile ASIE aktsiatele ning Lättemäe isiklik käendus summas 300 000 eurot.

Lättemäe sõnul alustas ASIE Hollandist tegevust tänavu septembri alguses ja praeguseks on käideldud 10 000 tonni materjale. Ta rõhutas, et kogu tegevus toimub kehtiva kasutusloa alusel.

Advanced Sports Installations Europe'i majandusnäitajaid vaadates paistab silma, et ettevõttel on neli kehtivat maksehäiret ning üle 24 000 euro suurune maksuvõlg.

"ASIE-l ei ole maksuvõlga," vastas Lättemägi palvele selgitada maksuvõlgade põhjuseid ning esitas tõendiks maksuameti 22. oktoobri seisuga väljastatud tõendi, mille kohaselt firmal tõepoolest võlgnevusi pole.

Niisugune tõend ei kajasta aga ajatatud maksuvõlgu ning tõepoolest, ASIE võlg on Krediidiinfo andmetel ajatatud.

Ehkki ASIE jäi eelmisel aastal 2,3 miljoni euro suuruse käibe juures 150 000 euroga kahjumisse, selgitab ettevõte oma majandusaasta aruandes, et mullu juunis lõppes Euroopa Komisjoni meetme Horizon 2020 toetusprojekt, mille iseärasusena tuli erakorraliselt saadud sihttoetust kajastada tuluna ning seadmete väljatöötamiseks tehtud soetused projekti tegevuskuludena. See tekitaski aruandeaastasse kahjumi.

Raul Lättemägi on osanik kokku viies ettevõttes, millest neli paistavad silma maksuvõlgade või häiretega. EAS-ilt Põltsamaale kosmoseteemalise perepargi rajamiseks toetust saanud, kuid esialgsest ajakavast kõvasti maha jäänud Kosmopark OÜ-l on 23. oktoobri seisuga ligi 2100 eurot maksuvõlga ja üks kehtiv maksehäire. Ettevõte jäi mullu üle 37 000 euroga kahjumisse.

Põltsamaa Turundus OÜ maksuvõlg on üle 13 000 euro ja mullune kahjum üle 34 000 euro. OÜ-l Hüdraulik on maksuvõlasumma 392 eurot ja neil on ka üks kehtiv maksehäire, kuid nad jäid eelmisel aastal 11 000 euroga kasumisse. Ainus maksuvõlgadeta Lättemäele kuuluv ettevõte on Uue-Põltsamaa Mõis, mille kahjum oli mullu 1500 eurot.

Jalgpalliliit muretseb Eestile tehtava mainekahju pärast

Eesti Jalgpalli Liidu Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja rääkis ERR-ile, et Norra meedias väidetu kohta on keeruline midagi öelda ning liit ei saa sealseid süüdistusi kinnitada ega ümber lükata. "Küll tuleb Norra meediat selles osas uskuda, et neil ei ole ümbertöötlemise luba Norras," tõdes ta.

Kaldoja pidas usutavaks, et ASIE-l on olemas tehnika, millega kunstmuru maast üles võtta ja sellest kohapeal täiteained eemaldada, nende Põltsamaa tehase sisustusega ei onud ta aga kursis.

"Tallinnas on neil Betooni tänaval üks ladustamisplats, kus vedeleb suures koguses kunstmuru, mis on tõenäoliselt Skandinaaviast või Euroopast toodud, aga need ei ole faktid, vaid arvatav teadmine, et nii see on," lausus ta. "Nagu ma aru saan, on Norra TV üsna põhjalikult teemat uurinud, nad on kohapeal käinud, territooriumil pilte teinud, ka Põltsamaal käinud."

Jalgpalliliidul on ASIE-ga olnud mõned kokkupuuted. Näiteks pakkus ASIE mullu ühele omavalitsusele kasutatud kunstmuru Belgiast, kuid jalgpalliliit, kellelt omavalitsusjuhid nõu küsisisd, laitis selle plaani maha, kuna pidas hinda kasutatud muru kohta liiga krõbedaks.

"Eesti ei ole enam sellel tasemel, et suhteliselt suur omavalitsus peaks maha panema kuskilt mujalt Euroopast toodud kasutatud kunstmuru, mille seisukord on ikkagi küsitav," põhjendas Kaldoja.

Lisaks on ettevõttega olnud hädas üks jalgpalliliidu klubidest, kuna ASIE juht Raul Lättemägi lubas Lasnamäel asuvale Ajaxi staadionile panna maha kasutatud kunstmurulapi, tõi rullid kohale, kuid pole paari aasta jooksul muru maha pannud.

Lättemägi näeb asju teisiti: "23. augustil 2019 tarnis ASI Europe AS Tallinna Ajax FC staadioni treeningväljaku renoveerimiseks ca 2400 ruutmeetrit kunstmuru. Nimetatud kunstmuru koos täitematerjalidega anti jalgpalliklubile paigaldamiseks tasuta. ASIE Europe AS ei oma muru paigaldamise osas mingit kohustust." 

Ka tõi Kaldoja näite, kuidas ASIE pani ühes Eesti omavalitsuses möödunud aastal paigaldatud kunstmuru sisse kasutatud kummigraanulid, kuigi hankes seda kirjas polnud.

"Sellele ma sattusin ise peale, siis omavalitsus tegi päringud, loomulikult räägiti must valgeks, aga see ei ole reaalne jutt. Omavalitsustele esitati ka kohe osa kummigraanulite tarneleht, mis oleks justkui tarnitud nende Betooni aadressile, aga see kummimaht, mis tarnitud oli, ei olnud kindlasti piisav kogus selleks," meenutas Kaldoja.

Jalgpalliliidu soovitusel tellis omavalitsus seejärel mitteametliku lisatesti ning lisakatsetused ei läinud üheski punktis läbi. See ei näita Kaldoja sõnul, et väljak oleks halb ja seda ei saaks kasutada, vaid seda, et töö ei ole tehtud nii, nagu kokku lepitud. Hetkel ootab ta tagasisidet testidele, mille Raul Lättemägi sügisel sama väljaku osas ise tellis.

"Sellised väikesed kokkupuuted on. Ise me nendega koostööd ei ole teinud, nemad ühtegi väljakut ei ole paigaldanud või teinud, selle koha pealt ma ei saa kommetneerida. Idee, EL-i rahastus ja kõik, mis nad teevad, võiks ju olla väga teretulnud, kui seda ausalt teha. Meie mure Norra uudiste valguses ongi pigem see, et kaudselt saab ikkagi Eesti maine kahjustada, kui Eesti ettevõte niimoodi tegutseb ja kui see tegutsemine osutub tõeks," sõnas Kaldoja.

Jalgpalliliidul on mure ka sellepärast, et nad annavad omavalitsustele nõu jalgpalliväljakute hanketingimuste osas, et need oleksid õigesti koostatud ning vastaksid FIFA kvaliteedinõuetele ja ka keskkonnanõuetele. Paraku ei jõua liit igale poole ja kui omavalitsus ei oska tootjalt õigel ajal nõuda murukatte kohta taaskasutuse sertifikaati, on selle hilisem utiliseerimine kilohinnaga ehk päris kallis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: