Kunstmurufirma tehast kontrollinud inspektsioon: ASIE tegevus vastab õigusaktidele
Pärast Norra TV2-s esitatud väiteid, et Eesti firma Advanced Sports Installations Europe (ASIE) viis riigist ebaseaduslikult välja keskkonnaohtlikku kunstmuru ning nende Põltsamaa tehases tegevust ei toimu, käis tehast kontrollimas keskkonnainspektsioon, kes ei leidnud nende tegevuses suuri puudusi.
Oktoobris avaldas Norra TV2 loo, mille kohaselt Eestis mitmeid auhindu pälvinud ja Euroopa Liidu fondidest toetust saanud ASIE viis ühelt Norra staadionilt utiliseerimiseks eemaldatud vana kunstmuru Horvaatiasse, kus see sealsele staadionile paigaldati. Seejuures pole ASIE-l, mis on Norras mitu aastat kunstmuruväljakuid eemaldanud, telekanali andmetel olnud kunagi lube, mida on vaja, et kunstmuru prügina riigist välja viia.
Seepeale läks keskkonnainspektsioon Põltsamaale ASIE tehast kontrollima.
Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk ütles ERR-ile, et 24. oktoobril tuvastati, et välitingimustes on ladustatud umbes 100-120 rulli kunstmuru ning umbes 50 Big-Bag kotti ehk umbes 200 tonni kummigraanuleid. Ettevõtte esindaja sõnul oli kogu materjal saadud kunstmuruväljakute käitlemise ja paigaldamise tulemusel.
"Ettevõtte siseruumides on olemas uus kasutamata tehnika kunstmuru plastkomponendi ümbertöötlemiseks. Kuna liin ei ole kokku pandud ja töökorda seatud, siis ei olnud võimalik hinnata, kas ettevõttel on olemas kõik kunstmuru taaskasutamiseks vajalik tehnika. Väita saab vaid seda, et masinad on uued ja liini ei ole veel kasutatud," sõnas Kukk.
Seni ei ole ettevõtte tegevuse kohta kaebuseid laekunud. ASIE-l on olemas kehtiv jäätmeluba, mille alusel on lubatud Põltsamaa jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada maksimaalselt 50 tonni plastijäätmeid. Praegu menetleb keskkonnaamet jäätmeloa muutmise taotlust.
Uue jäätmeloa eelnõu kohaselt võib ettevõte Põltsamaal korraga ladustada kuni 1000 tonni kunstmuru täitematerjaliga, 1000 tonni täitematerjali ja 300 tonni purustatud kummist pehmenduskihti.
Möödunud reedel kohtus keskkonnainspektsioon ka ASIE esindajatega, et tuvastada, kas ASIE tegevuses on õiguslikke puuduseid või vastuolusid.
Kukk ütles kohtumise tulemusi kokku võttes, et ettevõtte tegevus vastab õigusaktides sätestatule ja nad tegutsevad neie antud loa piires.
"Väide, et ettevõte käitleb ohtlikke jäätmeid, ei leidnud kinnitust. Jalgpalliväljakute üles võtmisel ei teki selliseid jäätmeid, mida saaks liigitada ohtlikeks. Samuti ei leidnud me olulisi puudusi jäätmete transportimisel üle riigipiiri. Jäätmesaadetiste juures olevalt saatekirjalt puudus üks jäätmeliik, millele juhiti ka ettevõtte tähelepanu, kuid põhimõtteliselt olid saatedokumendid nõuetekohased," sõnas Kukk.
Norra ajakirjanikud käisid samuti Põltsamaa tehases
Norra TV2 jätkas ASIE teemat ka eelmisel nädalal, kui kajastati Norra ajakirjanike külaskäiku Põltsamaa tehasesse. Loos kirjeldatakse, kuidas modernse ümbertöötlemistehase asemel leidsid nad eest katkiste akendega hoone, kus naabrite sõnul ei toimu midagi.
Telekanali teatel on ASIE Norras kunstmuruväljakuid juba aastaid eemaldanud ja mitmel juhul lubanud need ümbertöödelda. TV2 käsutuses on kuus Oslosse, Hamarisse ja Askeri omavalitsusse saadetud sertifikaati, mille on allkirjastanud ASIE omanik Raul Lättemägi. Nendega kinnitab ettevõte omavalitsusele, et nende kunstmuru on ümbertöödeldud või läheb ümbertöötlemisele.
Mõnes sertifikaadis on selgelt öeldud, et need töödeldakse ümber Põltsamaa tehases. Hamaris vahetati vana kunstmuru välja tänavu kevadel ja töö pidi tegema murutootja Pro Turf, kelle alltöövõtjana pidi kunstmuru eemaldama ASIE. Lepingus oli Hamari valla selgesõnaline tingimus, et kunstmuru peab minema ümbertöötlemisele. Eesti ettevõtja kinnitas neile kirjalikult, et seda tehakse Põltsamaal 2019. aastal.
Pärast uudiseid, et ASIE müüs Norras eemaldatud kasutatud kunstmuru edasi Horvaatiasse, kus see jalgpalliväljakule paigaldati, ehkki ettevõttele oli makstud väljaku utiliseerimise eest, lõpetas Pro Turf ASIE-ga koostöö.
Lättemäe firmad ASIE ja Agros on Norras kulunud kunstmuruväljakutega tegelenud 2015. aastast alates. Üks jalgpalliväljak sisaldab sama palju plasti kui 1,4 miljonit kilekotti või 5500 autorehvi. Suures koguses kunstmuru on telekanali väitel jäänud eri ladudesse üle Euroopa, sealhulgas Rootsisse, Belgiasse, Hollandisse ja Norrasse.
TV2 kohtus ka Lättemäega ja uuris, mis mururullidest Eestis edasi saab. Lättemägi vastas, et eelkõige neid taaskasutatakse ehk kui keegi soovib, müüakse need edasi, pakkudes ühtlasi paigaldust ja garantiid.
Samas on Norra omavalitsused maksnud selle eest, et kunstmuru eemaldataks jäätmetena.
Raul Lättemägi on varem ERR-ile rääkinud, et nende ringmajanduse põhimõtetel loodud kontseptsiooni kohaselt ei ole materjalid jäätmed, vaid produkt ning olenevalt materjali kvaliteedist saab kõigile neile leida taaskasutamisvõimaluse.
Eestis on ASIE Lättemäe sõnul kogunud eluea lõppu jõudnud materjale juba aastaid, kuid ümbertöötlemist alustavad nad siis, kui see on nende jaoks kuluefektiivne.