Miinijahtija Admiral Cowan käis esmaspäeval viimase sõja pärandit jahtimas. Abruka saarest idas, Hallirahu juures oli põhja läinud Nõukogude G-5-klassi torpeedokaater. Kaks 533-millimeetrise kaliibriga torpeedot kandsid endas kokku 600 kilogrammi lõhkeainet. Kõik see asus vähem kui 20 meetri sügavusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

G-5 torpeedokaater tegi 53 sõlme ja oli oma aja üks kiiremaid. Kuid teostus oli ebaõnnestunud - nagu pahatihti nõukogude tööstustoodangu puhul. Hallirahu juures leitud kaatri juurest leitud lõhkenud laskemoon viitab pardal tekkinud tulekahjule.

Eesti Meremuuseumi teadur Arto Oll ütles, et G-5 torpeedokaatritel olid tihti nii masina probleemid kui ka kütuse probleemid ja elektrisüsteemide nõrga ehituse tõttu kippusid nad tihtilugu põlema minema.

Torpeedod olid siiski terved, nagu näitas plahvatus. Laevade lõhkamine nõuab kooskõlastust muinsuskaitseametilt ja keskkonnaametilt. Enne tuleb paigaldada ehmatuslaeng mereelukate eemalepeletamiseks. Uimaseid ja surnud kalu hulpis sellegipoolest pärast suurt pauku. Uppunud sõjalaevad ongi suurimaks ohuks merekeskkonnale - eelkõige lõhkeaine ja kütuse lekkimise tõttu.

"Ega nendega teha midagi ei sa. Ainuke võimalus on laevavrakk üles tõsta, aga esiteks oleks see ääretult kulukas j ateiseks on tegu sõjahaudadega, mille rahu ei tohi rikkuda," ütles Arto Oll.

Admiral Cowan viis Mereväe sukeldujad samal päeval ka põhjalastud nõukogude allveelaeva juurde. M-tüüpi allveelaevu kasutati rannikulähedasteks operatsioonideks. Pealveesõidus sai laev torpeedotabamuse, pääses sillas viibinud komandör ja kümmekond meeskonnaliiget. Meie mereajalugu on huvitav, kuid vastuoluline.

"Teine ja esimene ilmasõda on jätnud nii suure jälje, et vähemalt minu silmad seda ei näe, et meie mered oleks miinidest ja lõhkekehadest tühjad," ütles Admiral Cowan komandör, kaptenmajor Tanel Kangro.