Mitte kunagi varem pole Lätis eelarvenumbreid põhjendatud reformivajadusega. Peaminister Krišjanis Karinši sõnul pole sellest kasu, kui anda raha kogu aeg juurde, sest lõppkokkuvõttes pole ikkagi keegi rahul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jutt on arstidest, kes järgmisel nädalal kogunevad seimi ette piketile ja sel päeval tööd ei tee.

"Lisame juurde 100 miljonit, 200 miljonit, 300 miljonit ja nüüd juba
400 miljonit eurot, et valdkonda arendada. Kuid mis on tulemus? Kas meil on ravijärjekorrad jäänud väiksemaks? Ei ole ju eriti lühemad. Kas meie meditsiinitöötajad on rahul kõrgemate palkadega? Kuulen, et nad pole üldse oma tasuga rahul. Mida me peaksime siis tegema? Ainult üht asja, sama, mida hariduseski - muutma valdkonna efektiivsemaks," rääkis peaminister.

Sama probleem on hariduses. Selle valdkonna kulutused on Lätis ühed suuremad Euroopas, kuid ikka pole keegi rahul.

"Kuidas saab nii olla, et meie eraldame haridusele palju rohkem kui eestlased, kuid nende pedagoogidel on kõrgemad palgad? Ja lahendus on jälle efektiivsus," ütles Karinš.

Kolmas tervishoiu- ja haridusreformiga seotud muudatus on haldusreform.

Esimest korda on Läti aastaeelarve kümme miljardit eurot - kulud pisut üle ja tulud pisut alla selle, defitsiit on 0,3 protsenti.

"2020. aasta eelarve on viie partei koostatud ja tasakaalustatud eelarve," kinnitas rahandusminister Janis Reirs.

Järgmise aasta eelarve ei too Lätis kaasa maksumuudatusi. Karinš on öelnud, et tema valitsus teeb maksumuudatused korraga ja need alles tuleb ette valmistada.

"Me ei saa samadele inimestele, kes niigi maksavad makse, keerata kogu aeg vinti juurde ja juurde. Peame muutma maksusüsteemi õiglasemaks," ütles peaminister.

Eelarve vastuvõtmiseks tuleb muuta ligi 30 seadust. Esimesel lugemisel hääletas 100-kohalises seimis eelarve poolt 77 saadikut - see on vikerkaarevalitsuseks nimetatud valitsuse supertulemus. Lõpphääletus on novembri keskel.