Tänavu juulis alustatud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad, et suhtlusvõrgustikus loodud grupis müüdi erinevaid narkootilisi aineid, näiteks ecstasy ja MDMA, kanep, amfetamiin ja kokaiin. Enamjaolt müüdi narkootikume paari grammi kaupa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänaseks on vahi alla võetud kolm noormeest, neist üks oli grupi looja, teised kaks peamised varustajad. Neilt leiti pool kilo kanepit ja 100 grammi kokaiini ehk narkootikume pea 10 000 euro väärtuses.

Suhtlusvõrgustiku Telegram gruppi kuulus üle 200 noore, kellest paljud on ka alaealised.

"(Äri) käis erinevaid võtteid kasutades, kus üritati tagada osapoolte anonüümsus, alates sellest, et kõik kasutasid erinevaid varjunimesid. Ja teiseks, et üldse grupi liikmeks saada, oli vaja teha tutvumiskohtumisi, kus veenduti isikute taustades, et keegi ei kujuta ohtu grupile ja diileritele. Siis sai minna täpsemaks ja sai grupi liikmeks ja siis hakkas juba info liikuma, kellel milliseid uimasteid on pakkuda. Sealt edasi sai juba kokku leppida kohtumisi. Selliselt need kuriteod aset leidsidki," selgitas PPA narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro.

"Aktuaalne kaamera" uuris Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia professorilt Tanel Tammetilt, mis rakendus Telegram on. Tammeti sõnul on Telegrami peamine erinevus teiste suhtlusäppide ees see, et Telegramiga saab pidada krüpteeritud sidet, mida kolmandad isikud lugeda või pealt kuulata ei saa.

"Kõik teised rakendused teevad ka krüpteeritud sidet kuni serverini ja kuskil keskel hoitakse neid sõnumeid mingi aeg alles, võib-olla lõpmatuseni. Need, kes neid alles hoiavad, saavad neid lahti krüptida. Politsei saab nende käest küsida, mis sõnum saadeti. Telegramiga saab aga teha nii, et seda ei juhtu, et keegi ei saagi teada, mis sõnumi sa saatsid. Nii saab ka Telegramiga helistada," selgitas Tammet.