Tarand: kulude kasvades paar-kolm erakonda järgmisi valimisi vastu ei pea ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kuvatõmmis/ERR

Eesti erakonnad on majanduslikult viimase kümne aasta kõige kehvemas seisus ning kui ülekulutamise trend jätkub, siis järgmistel parlamendivalimistel paar-kolm parteid enam vastu ei pea, ütles "Ringvaates" erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand.

"Kui me vaatame trendi, siis erakonnad on kõige vaesemad viimase kümnendi kohta. Igad valimised viivad neid sügavamale miinusesse. Kui seda trendi ei muuda, siis nelja aasta pärast valimisi vastu ei pea paar-kolm erakonda," lausus Tarand .

Keskerakond ja Reformierakond on riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniate järel kampaaniameistritele võlgu sadu tuhandeid eurosid, sotsiaaldemokraatidel on võetud suur pangalaen, kirjutas teisipäeval Postimees.

Kõige hapum seis on Keskerakonnal, kellel on kolmanda kvartali seisuga netovara negatiivne 813 000 euroga. Suurima opositsioonierakonna Reformierakonna viimane majandusseis näitab miinust üle 612 000 euro jagu. Sotsiaaldemokraadid olid 2018. majandusaasta lõpuks punases pisut enam kui kolme tuhande euroga, aga tänavu lisandus 550 000 euro suurune laen, mida makstakse tasapisi tagasi.

Tarandi sõnul ei juhtu võlgadele vaatamata erakondadega esialgu midagi, sest erinevalt tavalistest kodanikest, ettevõtetetest ja organisatsioonidest on erakondadel väga head äripartnerid, kes ei tee pingutust, et raha tähtajaks sisse nõuda.

"Erakonnad saavad nendega teha pikaaegseid maksegraafikuid, kokkuleppeid, mis ei näe head välja, aga mille vastu midagi teha ei ole. Esiteks on võlg nende asi, kes on selle andnud, ja nemad peaksid käituma vastutustundlikult. Erakonnad ütlevad neile, et saate aru, me praegu ei saa teile maksta, aga me saame parlamenti ja palju kohti ja siis vastavalt mandaatidele saame riigieelarvest toetust," kirjeldas Tarand.

Hinnanguliselt maksab riik ühe parlamendikoha eest erakonnale toetust veidike üle 50 000 euro aastas.

"Teine variant on, et erakond saab ise aru, et majanduslik seis on selline, et ta ei tule omadega toime, arvete maksmiseks raha ei ole – siis on juhatuse kohustus algatada ise pankrotimenetlus, aga seda ma erakondadelt väga ei looda ega oota," lisas Tarand.

Tarandi sõnul on probleem aastatega suuremaks muutunud, sest erakondade kulud on suurenenud, tulud aga mitte. Tulude seisakus Tarand probleemi ei näe, küll aga kulude ebamõistlikus kasvus.

"Küsimus ei ole niivõrd erakondade tulus, vaid selles, et nad ei taju enne valimiste saabumist, kuidas kulutada, et kui palju on vastutustundlik kulutamine ja kui palju on üle selle piiri. See on meeleheitlik kulutamise võidujooks, mis on viinud selleni, et tulude tase püsib erakondadel aastate jooksul umbes sama, aga kulutuste tase kasvab," rääkis ta.

Tarandi sõnul on Keskerakond ja Reformierakond olnud läbi aastate kõige suuremad kulutajad nii valimiste eel kui ka muul ajal – püsikulud on kõrged juba seetõttu, et neil kahel on kõige rohkem inimesi kontoris palgal.

"Püsikulud on Reformierakonnal tänavu veidike vähenenud, aga ikkagi ületavad poolt miljonit. See tähendab seda, et sa pead mingi 25 inimest Eesti keskmise palgaga inimest kontoris palgal, ja siiani pole näha, et kui kitsas on käes, siis seda kontoristide hulka vähendataks. Kui mina peaks minema erakonda saneerima, siis see oleks esimene koht," märkis Tarand.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: