Pressinõukogu tegi Päevalehe ja Delfi kohta tauniva otsuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Pressinõukogu arutas Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ja selle juhtorganite liikmete Paul Herzog von Oldenburgi, Slawomir Olejniczaki ja Varro Vooglaiu kaebust Eesti Päevalehes, lehe veebis ja Delfis ilmunud artiklite paele ja otsustas, et Päevaleht ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava.

24. juulil 2014 ilmunud artiklid „Vooglaiu sihtasutuse nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Jakuniniga“ ja „Vooglaiu sihtasutus sai eelmisel aastal annetusi üle 270 000 euro“, lehe veebis ja Delfis 25. juulil ilmunud juhtkiri „Kes maksab muusika?“, 28. juulil ilmunud artikkel „Malofejev ühendab separatiste Moskvaga?“ ja arvamus „Kooseluseaduse vastased: sõltume ainult oma annetajate suuremeelsest rahalisest panusest“ ning Delfis 27. juulil ilmunud artikkel „Ka kooseluseaduse vastane IRL ootab Varro Vooglaiult rahastajate avalikustamist“ räägivad SAPTK väidetavast seotusest Venemaa võimukoridoridega ja sihtasutuse rahastamisest. Eesti Päevaleht avaldas veebis ja Delfis 28. juulil SAPTK vastulause „Kooseluseaduse vastased: sõltume ainult oma annetajate suuremeelsest rahalisest panusest“.

SAPTK kaebas Pressinõukogule, et Päevaleht esitas alusetud kahtlustused ilma SAPTK seisukohata. Kaebaja hinnangul ei jätnud leht küsimustele vastamiseks mõistlikku võimalust. Kaebaja hinnangul on artiklis „Vooglaiu sihtasutuse nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Jakuniniga“ valeväide, et SAPTK nõukogu liikmed on seotud Vladimir Putini lähikondse Vladimir Jakuniniga. Kaebaja leiab, et seetõttu on eksitav ka artikli pealkiri. Kaebaja väitel jätab artikkel „Vooglaiu sihtasutus sai eelmisel aastal annetusi üle 270 000 euro“ mulje nagu oleks SAPTK annetuste kasv seotud sihtasutuse nõukogu liikmete väidetava seotusega Jakuniniga. Kaebaja ei saa aru, miks on artikli „Malofejev ühendab separatiste Moskvaga?“ juures Varro Vooglaiu pilt. Kaebaja ei ole rahul, et leht viivitas lubamatult SAPTK vastulause avaldamisega ja muutis omavoliliselt selle pealkirja, kuigi SAPTK keelas seda teha. Kaebaja leiab ka, et Delfis 27. juulil ilmunud artikkel sisaldab faktiliselt valet infot, on laimav ja avalikkust eksitav.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid Pressinõukogule, et ajakirjanik helistas esimese artikli jaoks Varro Vooglaiule ja kokkuleppel saatis küsimused e-kirjaga, aga nelja tunni jooksul neile vastust ei saanud. Vastulause avaldamisel ei toimunud viivitamist, sest toimetus sai vastulause neljapäeva õhtul, tutvus sellega reedel ja lehes ilmus see esmaspäeval. Leht märkis, et avaldas tõeseid fakte ja ka Varro Vooglaid ise kinnitas, et SAPTK nõukogu liikmed on osalenud Maailma Pered Kongressil, mida artiklis on seotud Jakuniniga. Samuti lisas leht, et rahastamisallikate kohta ei ole avaldatud ühtegi valefakti. Toimetuse hinnangul ei ole valefakte ka Delfis ilmunud arvamusloos.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul eksitab lugejaid Päevalehes, lehe veebis ja Delfis 24. juulil ilmunud artikli „Vooglaiu sihtasutuse nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Jakuniniga“ pealkiri. Pressinõukogu hinnangul on seosed liiga kaudsed, üldised ja tõendamata, et nimetada Vooglaiu sihtasutuse juhte ja Jakuninit istumas ühes paadis.

Samuti rikkusid Päevaleht ja Delfi ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oli antud teema vaid Päevalehele teada ja seega ei olnud tegemist ajakriitilise materjaliga, et see ilma Varro Vooglaiu kommentaarita avaldada. Pressinõukogu hinnangul ei ole tööpäeva lõpus küsimustele vastamiseks nelja tunni jätmine piisav aeg kriitilise loo ilma kommentaarita avaldamiseks.

Pressinõukogu ei näe rikkumist vastulausete avaldamisega seoses.

Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse paberlehes ja veebis 25. novembril.



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: