Lukas "Kahekõnes": ERM-i maksumus kõikide kuludega on üle 75 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas ütles, et muuseumi maksumus koos kõikide kuludega on pisut üle 75 miljoni euro.

"Kui kõik kulud kokku võtta koos näitustega, on maksumus üle 75 miljoni euro. See on isegi vähem kui vahepeal tundus, sest projekti tehti ümber," ütles Lukas "Kahekõnes".

Lukas rääkis, et sellest 63 miljonit läks maksma ehituslik põhiosa. Juurde tuli tehnoloogia ja näituste ehitamised.

"Raam on antud ju algusest peale kultuurkapitalile, riigieelarvele ja nendest raamidest pole välja mindud. Vastasel juhul oleks tulnud ju nii riigikogult kui ka kultuurkapitali nõukogult võtta eraldi täiendav otsus. Seda pole vaja läinud," rääkis Lukas.

Lukas peab positiivseks, et muuseumi rahastuse taga on Eesti ise ja et osa rahastust ei tulnud Euroopast. See oleks tema sõnul teinud keerulisemaks ka Eesti poolse rahastuse, sest täiest mahus Euroopast rahastust ei oleks olnud võimalik saada.

"Ma arvan, et rahvusmuuseum on uhkuse asi ka ja üks rahvas peab seda ise ülal pidama. Kui rahvas peab omaks, siis on kõige parem tunne," leiab ta.

Lukase sõnul on Eesti rahvas muuseumit juba omaks võtmas ja tulnud on palju positiivset tähelepanu.

Ta rääkis, et esimeste päevade jooksul oli piletiga külastajaid 3500. Kokku on lahti oldud aja jooksul teenindatud 5000 inimest.

Lukase sõnul keskendus Eesti rahva muuseum lihtsa inimese loole ja ajaloolisi kuupäevi ja tähtsaid isiksusi on küllalt vähe välja toodud.

Skandaalse Neitsi Maarja eksponaadi kohta ütles Lukas, et see tekitas massipsühoosi.

"Sellised massipsühhoosid nagu tollal kirikute lõhkumine oli protestantide poolt... Kindlasti selle päeva hommikul, kui Tartu kirikuid mindi lõhkuma või Tallinnas või ususõdu algatama kusagil, siis need inimesed, kes kaasa läksid ei oleks hommikul öelnud, et nad õhtul näiteks Neitsi Maarja kuju kuskil lõhuvad. Nad läksid kaasa massipsühhoosiga. Ajalugu peab lahti riietama selle massipsühhoosi skeleti, et hoiatada inimesi, et nad ei läheks tulevikus kaasa," lausus Lukas.

"Massipsühhoos saab olla just see, mis kutsub midagi jalaga lööma. Kohustust ju ei olnud," lisas ta.

Lukas tunnistas, et ei süvenenud skandaalsesse eksponaati piisavalt. "On õige, et mina ei süvenenud sellesse piisavalt just selle tõttu, et mul peaks olema mingi ettekujutus, missugused assotsiatsioonid tekivad ja missuguse reaktsiooni see toob. See lahendus ei ole päris minu maitse järgi, aga ma juhin tähelepanu, et see on kaasav muuseum," ütles Lukas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: