Kaljurand Vene suursaadiku tapmisest: sümbolina on diplomaat viimane, kelle vastu relv tõstetakse ({{commentsTotal}})

Seoses Venemaa suursaadiku tapmisega esmaspäeval Türgis, ütles diplomaat ja endine välisminister Marina Kaljurand, et ei saa teha vahet sellel, kas tapetakse suursaadik või tavakodanik.

"Muidugi on see väga jõhker, lubamatu, andestamatu, aga ma ei tahaks teha vahet, kas tapetakse suursaadik või inimene. /.../ Kõik terroriaktid, sellised tapmised on jõhkrad ja lubamatud. Selles küsimuses on kõik ühtsed - terrorismile pole õigustust ja terroristide vastu tuleb koos vastu hakata," kommenteeris Kaljurand "Ringvaates".

Küsimusele, kas diplomaadid või suursaadikud on teiste inimestega võrreldes suuremas ohus, Kaljurand öelda ei osanud. "Aga, jah, on olemas rahvusvahelised lepingud, konventsioonid, kus riigid kohustuvad tagama diplomaatidele nende isikupuutumatuse ja aitama kaasa nende tööle ja tegemistele asukohariigis. Eks see tuleneb kõik ajaloost ja diplomaatia on aja jooksul väga palju muutunud," rääkis ta.

"Aga sümbolina - olen nõus, et diplomaat on viimane, kelle vastu tõstetakse relv, sest diplomaat tuleb alati läbi rääkima, diplomaat tuleb alati rahu otsima, ta püüab otsida ühist keelt ja lahendusi," lisas ta.

Esmaspäeval toimus ka rünnak Berliinis, kus kurjategija sõitis veoautoga jõuluturul olevate inimeste sekka. Kaljurand selgitas, et niisuguste juhtumite puhul hakkab Eesti välisministeerium koheselt tegelema sellega, et selgitada välja, kas hukkunute ja kannatanute hulgas on ka Eesti kodanikke ja kas nad vajavad abi.

Kaljurand rõhutas, et reisivad inimesed peaksid oma välismaal viibimise välisministeeriumis registreerima.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: