Õnnetus, mis hüüab tulles: lapsed ronivad katustele turnima
Politsei saab igal aastal sadu väljakutseid ohtlikku hobi harrastavate laste ohjeldamiseks, kes turnivad katustel ja jäädvustavad oma "saavutusi" sotsiaalmeedias jagamiseks. Mida soojem aeg, seda enam sagenevad ka väljakutsed.
Gonsiori tänaval elav tallinlanna on tänavu pidanud juba kahel korral politseisse helistama, põhjuseks lapsed, kes tema kodumaja tuletõrjeredelit pidi katusele on roninud ja seal endast fotosid-videoid jäädvustanud. See, et väljas on talv, lapsi ei heidutanud. Noorimad olid vaid üheksa-aastased, vanem kamp oli 13-aastaseid. Õnneks seekord keegi katusel ei libastunud, noorsoopolitsei lihtsalt kutsus lapsed alla tagasi ja vestles nendega.
Politsei andmetel ongi enamik eluga riskivatest katusel turnijatest 12-14-aastased, kes võtavad seda lõbusa mänguna. Instagram, Facebook jt sotsiaalmeediakeskkonnad on täis teemaviitega #roofing foto- ja videomaterjali, mida hulljulged noored katustel salvestavad, et sellega eakaaslaste tunnustust pälvida. Seda, et nii end vigaseks või lausa surnuks võiks kukkuda, nad ei taju.
Gonsiori tänava maja, mille redelit pidi lapsed korduvalt katusele on roninud. Autor: Siim Lõvi/ERR
"Kohad, kuhu minnakse või mis välja valitakse, on reeglina mahajäetud, võib-olla otsitakse ka pilkude eest eraldatud kohti. Mõnel puhul vaadatakse ka seda, kuidas seda adrenaliini kätte saada - et oleks huvitavam või põnevam," kirjeldab politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa.
"Nad panevad ennast proovile - see on huvitav, teen endast pildi, mind laigitakse," kirjeldab ta lapse peas toimuvat mõttekäiku. Sotsiaalse staatuse tõstmiseks eakaaslaste silmis võetakse seetõttu igasugu ohtlikke tegevusi ette.
Mahajäetud majade korral ei või iial teada, millises seisus on katusekonstruktsioonid - ega ei ole katus pehastunud palkidel või jala all sisse vajuv. Kuigi lapsed on alati puude otsas turninud, pole see ometigi katusel ukerdamisega võrreldav - majad on kõrgemad, konstruktsioonid tundmatud ning all ei oota kukkudes pehme sammal.
Kaunismaa juhib tähelepanu vanemate eeskujule - tema hinnangul põhjustavad sageli just vanemad oma mõtlematusega laste riskikäitumist.
"Paar aastat tagasi oli jää-ämbri pähekallamise mäng. Eesmärk oli hea, aga see unustati kiiresti ära, milleks see oli. Asi muutus selleks, kes seda ägedamalt suudab teha. Kust see laps siis nüüd aru saab, mis on äge ja lubatud ning mis võib ennastkahjustav olla?" küsib Kaunismaa retooriliselt. "Nad ju ei kontrolli, mida nad teevad. Need on raskete vigastustega lõppevad juhtumid."
Lukk peab vaid looma
Et võimalikke turnijaid avastada, käib politsei regulaarselt mahajäetud hooneid üle vaatamas. Kui vaja, tehakse majade omanikele ka märkusi, juhul kui nende vara ligipääsetav on ning sellega ohtlikuks muutub. Omanik peab tagama, et hoonesse siseneda ei saaks.
Kasutusel olevate elumajadega on lugu keerulisem - seal peavad tuletõrjeredelid alles ja ligipääsetavad olema. Küll aga saab lukustada pööninguluuke, et nende kaudu katusele pääs ära lõigata.
"Lukk peatab ka ainult looma, mitte inimest - lukud lõhutakse lahti või võetakse lauajupp eest, mis sinna on pandud. Juurdepääsu nad ikkagi leiavad," tõdeb Kaunismaa samas.
Kes adrenaliinirohke hobiga algust korra teinud, ei pruugi ühe korraga piirduda. Ühe 14-aastase Tartu poisi pärast on politsei lausa kolmel korral juba välja sõitnud. Noormehega on küll vesteldud, ent tulemust see andnud ei ole ja ta jätkab oma ohtlikku mängu.
"Üks teismeline, keda me korduvalt teolt tabanud oleme, ütles, et jah, ma saan ohust aru, aga ma ikkagi tegelen sellega, sest see huvitab mind," laiutab Kaunismaa käsi.
Noored ronivad katusele, et endast seal fotosid teha, mille abil sotsiaalmeedias tunnustust leida. Allikas: Kuvatõmmised.
Politsei statistikast tulevad juba esile kindlad aadressid, mis noortele turnijatele eriliselt atraktiivsed on. Hobi pole sugugi vaid suuremate linnade noorte pärusmaa, ehkki kõrgemaid hooneid leiab eeskätt just neist. Näiteks enim väljakutseid - lausa 19 - on tulnud Valgast ühte Allika tänava majja. Kohtla-Järvel on Kalevi tänavale tehtud 15 väljakutset. Tallinnas Õismäe teel on politsei käinud üheksal korral, Narvas Kerese tänaval kuuel korral. Elvast ja Tartust on väljakutseid üle viie. Need on üksnes 2016.-2017. aasta peale kokku, ning tänavune aasta on alles alanud.
Ometi ei ole kõik katustel turnimised õnneliku lõpuga olnud. Eelmisel aastal oli kaks juhtumit, kus 19-aastased noormehed katuselt alla sadasid ja seejärel suurte vigastustega raskes seisus olid.
Lastega tuleb rohkem suhelda
Enim hoogustub katustel turnimise komme suvekuudel - esiteks on siis soe, teiseks on koolivaheaeg ja lastel palju vaba aega käes. Kui vanemad on pikad päevad tööl ära, ei pruugi nad teadagi, millega nende võsukesed oma vaba aega sisustavad ning ega nood sellisest tegevusest vabatahtlikult raporteeri ka.
Seetõttu paneb politsei lapsevanematele südamele oma järeltulijate tegevust rohkem jälgida ja lastega ikka suhelda, kuid pigem tunda huvi nende tegevuse vastu kui äratada huvi ohtliku hobi vastu.
"Lastega rääkimine on kahe teraga mõõk, sest lapsed teevad paljusid asju huvi pärast. Kui räägime mingisugustest asjadest, mida tehakse, siis minnakse neid spetsiaalselt otsima. Pildistamised ja roofingud ei ole ju alles juhtunud asi, need levivad üle maailma, need jooksevad filmidest läbi. Meil on televisioonis ka saated, kus tuuakse kätte videod, kus selliseid tegevusi tehakse. Videosid saadab naer ja nali. Kui täiskasvanud püüavad näidata, et see on rumalus, siis lapsed võtavad seda kui ägedat asja, mida järele proovida," nendib Kaunismaa, et lapsed ja lapsevanemad suhtuvad ohuhoiatusse risti vastupidiselt.
Politsei internetis märksõnadepõhist otsingut teha ei jõua, et sedasi ohtlikku eluviisi harrastavate noorteni jõuda, küll aga kutsub politsei inimesi üles, et kes märkab rumalusi tegevaid lapsi, sellest kindlasti neile teada annaks, et nad saaksid lastega ühendust võtta ja neile teguviisi ohtlikkust selgitada. Samuti tuleks lapsed kiiresti ohtlikus olukorras korrale kutsuda, kuid politseisse peaks kindlasti ka teatama.
"Mure on see, et kui inimene näeb sellist tegevust, siis ta teeb sellest omakorda pildi ja paneb selle ise sotsiaalmeediasse, mitte ei võta meiega ühendust. Alles siis, kui järgmine inimene selle pildi üles korjab ja politseile suunab, saame meie teada," on Kaunismaa nördinud.
Ükskord kulus sedasi 18 tundi, enne kui info sellist rada pidi politseini jõudis. Siis pole politseil enam midagi teha - olukord on ammu lõppenud ja lapsed loodetavasti turvaliselt ise katuselt alla saanud.
Patrullid ise käivad lapsi otsimas sellistes kohtades, kuhu on väljakutse varem juba olnud. Kui lapsed katuselt leitakse, siis riielda nad ei saa, vaid politsei püüb nendega vestelda nii, et nad oma teo tõsidusest aru saaksid. Ent vastutus oma võsukeste tegevuse eest peab lasuma siiski kodul ehk vanematel, paneb politsei südamele.
Toimetaja: Merilin Pärli