Elo Selirand: tänukõne „Aasta ema“ tiitli saamisel ({{commentsTotal}})

Elo Selirand on ETV režissöör.
Elo Selirand on ETV režissöör. Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

(Tegemist on fiktsiooniga, mis 21. sajandil ei ole võimalik, nagu ka lendavad autod, planeetide vaheline reisiühendus ja kummist majad.)

Üksikemana on mul hea meel, et me oleme leidnud ühiskonnas selle, mis meid seob ja saanud üle sellest, mis meid eraldab. Ükskõik, kas me kasvatame lapsi koos abikaasa, elukaaslase, naabri, sõbraga või üksi – me oleme emad.

Ema tiitel tähendab seda, et me seisame kõige eest, mis kaitseb meie lapsi ja kõige vastu, mis neid kahjustab. Kui keegi neid solvab, peab vähem väärtuslikuks, lahterdab ja surub alla selle eest, et nad on kõhnad, paksud, pikad, kohmakad käsitöös, liiga osavad matemaatikas, erilised, teistsugused… või üksikvanema kasvatatud lapsed.

Ema teab, et kaitsta ei tule üksnes oma last, vaid kõiki lapsi. Ta ei lase suuremal väiksemale liivakastis liiga teha, ta ei tee end kurdiks, kui laps hüüab appi. Tema ema roll ei alga ega lõpe tema koduuksega, vaid on igal pool. Teadmises, et kaitstes kõiki lapsi kaitseme me kõige paremini enda oma. Usalduses, et sellel hetkel, kui meid ei ole kohal, teeb mõni teine ema alati sama moodi.

Kõige suuremat valu saab lapsele teha solvates tema vanemaid, tema kodu, seda, mis on talle kallis. Need on asjad, mida lapse ei saa muuta ning tihti ei saa seda muuta ka tema vanem või vanemad. Ikka ollakse kellestki vaesem, kellestki rikkam. Isaga või isata. Emaga või emata.

Mul on hea meel, et me seda enam ei tee. Me hoolime lastest. Me anname neile tuleviku jaoks kõige olulisema kindlustunde – igal inimesel on õigus õnnele just talle ainuomasel viisil. Millestki, mis ei toimi, mis ei tee õnnelikuks, ei pea kinni hoidma, et järgida ammu väikseks jäänud reegleid.

See ei tähenda, et me purustaksime seoseid ning lõhuks traditsioone. Ainult me valime need, mis kannavad märki iseolemise julgusest.

Me laulame laulupeol, aga ei saada last kuueselt lehmakarja, vaid kooli. Kuigi aastasadade traditsioon eeldaks ju teisiti. Kui me oleme haiged, siis me ei joo elavhõbedavett, vaid võtame rohtu.

Me paneme pidulikul puhul välja oma väikese, kuid vapra riigi lipu, sest me usume Eestisse.  Me ütleme, et me oleme eestlased – kuigi see traditsioon pole 200 aastatki vana. Tasakesi, kuid kindlalt oleme me aru saanud, et „orjaike“ on möödas. Meil on õigus olla rahvas. Järelikult on meil õigus olla ka inimene.

„Andke andeks, ma elan esimest korda“, vabandab tavaliselt Andrus Vaarik oma vigu. Me kõik elame ja teeme neid. See, kuidas me neisse suhtume, õpetab elama meie lapsi ja muudab nad paremateks ning õnnelikumateks. Pole ju oluline mitu korda sa kukud, vaid mitu korda sa püsti end ajad.

Üksikvanem peab end iga päev püsti ajama, aga ta ei erine selles milleski tavalisest vanemast. Ta pingutab, püüab, rõõmustab ja kurvastab koos oma lastega. Aga ta on teinud ühe suure julgustüki – ta on valinud lapsed. Ja see seob kõiki emasid. Valik.

Mul on hea meel, et ühiskond ei vali enam nende mõõdupuude järgi, kus põletati nõidu ja aeti vardasse arvatavaid libahunte. Tunnustus üksikemale ei lõhu ühiskonda, kuid kui kellegi hinges on veel soov hoida kinni traditsioonist, kus üksikemade taunimine on norm, siis sellele maailmavaatele on suutnud emad – kõik koos – täna vastu seista.

Loomulikult oma laste nimel, kes tulevikus teavad hoopis, et ema, isa, vanaema, vanaisa või pere, kuhu sa sünnid, pole karistus, vaid kodu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: