Arstide liit kaalub streigi ärajätmist ({{commentsTotal}})

Tervishoidu suunatakse riigieelarvest järgmise nelja aastaga umbes 215 miljonit eurot lisaraha. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul ei kata eraldatavad summad esimestel aastatel reaalseid ravivajadusi. Samas hindab arstide liit vastu võetud otsust kõrgelt ning võimalus, et arstide plaanitav streik ära jääb, suurenes Rehemaa hinnangul märkimisväärselt.

Valitsus otsustas kolmapäeval, et alates järgmisest aastast hakkab riik pensionäride sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ise haigekassale maksma. Esimesel aastal maksab riik seitse protsenti keskmisest vanaduspensionist, edasi hakkab see protsent aasta-aastalt kasvama, jõudes viie aasta pärast 13 protsendini.

Järgmise aasta seitse protsenti tähendab reaalset lisaraha tervishoidu 37 miljonit eurot, nelja aasta pärast on see 74 ning viie aasta pärast üle saja miljoni euro.

"Me oleme põhimõtteliselt poliitiliselt kokku leppinud, et see täiendav vahend lähiaastatel, arvestades meie tänast olukorda, läheb eriarstide järjekordade lühendamisse," kommenteeris tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE).

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on valitsuse eilne otsus märgilise tähendusega just sellepärast, et tegemist on jätkusuutlikult haigekassasse laekuva lisarahaga.

"Et natukene eufooriat maha võtta, tuleb öelda seda, et sel aastal ei muutu kahjuks midagi, selle aasta rahad on jagatud ja olukord on arstiabis jätkuvalt keeruline, aga alates järgmisest aastast mingi lootus paranemisele on, kuigi see järgmise aasta 37 miljonit ei kata kogu rahastamata ravivajadust," selgitas Rehemaa.

Ossinovski nõustub temaga. "Selge on see, et 37 miljoniga me kõiki ravijärjekordasid järgmisel aastal ära ei kaota, see ei ole võimalik, aga järk-järgult liigume selles suunas, et selle perioodi keskpaigaks oleks ravivajadus kaetud. Loomulikult tuleb tähele panna, et lisaks sellele 37 miljonile tuleb juba olemasoleva tulubaasi pealt veel 70 miljonit eurot tervishoidu juurde, nii et me räägime järgmisel aastal üle saja miljoni euro haigekassa eelarve suurenemisest," ütles Ossinovski.

Tervishoiutöötajad on tervishoiu rahastamise otsust kaua oodanud. Lausa nii kaua, et eelmisel nädalal pandi paika streigi alguskuupäev, 15. mai. Nüüd aga hakatakse selle vajadust uuesti kaaluma.

"Kindlasti selle otsusega see tõenäosus, et töörahu säilib ja streiki ei tule, see tublisti suurenes. Me oleme optimistlikud, aga arstidena tahame kõik andmed kätte saada ja neid põhjalikult analüüsida ja siis otsustada. Lõpliku otsuse teeb meie volikogu järgmisel nädalal," lubas Rehemaa.

Täpsete numbritega saavad tervishoiutöötajate ametiliidud tutvuda reedel, mil minister Ossinovski juurde on lisaks neile kutsutud ka haigekassa juhid ja tööandjad.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Koolilapsed.Koolilapsed.
Uuring: mitmekeelsust tuleks senisest enam soosida

Eesti keele staatus on tugevam kui kunagi varem ning senisest enam tuleks Eestis soosida mitmekeelsust, leiab haridusministeeriumi tellitud Eesti keeleseisundi uuring. Samuti tuleks uuringu kohaselt oluliselt suuremal määral toetada eesti keele kui teise keele ja ka võõrkeele õpet juba lasteaias.