Maris Lauri: kõige hullem on reservide kasutusele võtmine
Endise rahandusministri, Reformierakonna liikme Maris Lauri hinnangul riigi eelarvestrateegia puhul hirmutav, et planeeritud on väga suur puudujääk ja kasutusele võetakse reservid.
"Nii palju kui on teada ja välja imbunud - sest korrektselt pole veel lõplikke numbreid tabelina esitatud - on hirmutav see, et väga suur puudujääk on sisse planeeritud ja see puudujääk kavatsetakse katta ühelt poolt uute maksudegea või ka maksude tõstmisega, mille puhul vahete-vahel võib kahelda, kas prognoosid on adekvaatsed," rääkis Lauri "Aktuaalses kaameras".
"Aga minu arvates kõige hullem on see, et võetakse kasutusele reservid. Meil on reserve vaja tuleviku jaoks, alates kas või sellepärast, et me ei tea, mis võib juhtuda. Ja 2020. aastal lõpevad Euroopa Liidu rahad. Mida me siis teeme?" lisas ta.
Ta selgitas, et reservid on mõeldud olukordadeks, kui midagi juhtub. "Maailmas võivad asjad väga tõsiselt metsa minna. Kui vaatame ikkagi sellele, mis juhtub pärast 2020, kui Euroopa Liidu rahad hakkavad vähenema, me peame arvestama, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, võimalikud summad, mis meile laekuvad, vähenevad veelgi. Mida me siis teeme? Meil on vaja siis investeerida, teha suuri reforme ja meil ei ole endil siis enam ühtegi raha," arutles Lauri.
Vastates saatejuhi kommentaarile, et Reformierakond ei suutnud näiteks tervishoiu rahastamise probleemi lahendada, kuid nüüd kritiseerib praegust koalitsiooni, kes seda teha püüab, ütles Lauri, et valitsuses tuleb lahendused leida mitme partneri kompromissina.
"Me olime valitsuses alati koalitsioonipartneritega ja lahendused, mis pakuti, järelikult ei sobinud. Küsimus on alati selles, et kui on koalitsioonivalitsus, siis tuleb leida omavahel kompromiss. Ja kui see kompromiss ei ole ühele poolele sobiv, siis tuleb leida see koht, kus lähevad asjad kokku," põhjendas ta.
"Ma pole kindel, kas lihtsalt raha jagamine mingite probleemide lahendamiseks need probleemid ära lahendab. See võib korraks tekitada tunde, et elu on hea, aga paari aasta pärast on asi veel hullem. Tuleb lahendada sisulisi probleeme," lisas Lauri.
Eelarve defitsiiti laskmine on Lauri sõnul põhjendatav siis kui majanduskasv on normaalsest madalam. "Eelmise aasta lõpus hakkas majanduskasv elavnema. Ta oli potentsiaalsest madalam, aga kõik prognoosid viitavad sellele, et see kasv tuleb nüüd küllalt jõuline ja läheb potentsiaali lähedale või isegi sellest üle. Siis ei ole enam puudujääk millegagi põhjendatud," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael