Rehemaa: palkade tõus on vähendanud arstide lahkumist välismaale
Tervishoiutöötajad on tänaseks alla kirjutanud kollektiivleppele ning Haigekassa on suunanud reservis palgatõusuks mõeldud raha ka reaalselt palgatõusuks. See tähendab, et meedikute streik jääb ära, kuid palgatõusu kõrval on kollektiivleppes teisigi asju, mida tervishoiutöötajad oluliseks peavad.
Kõige olulisem kollektiivlepingule allakirjutamise tingimus oli tervishoiutöötajate jaoks riigieelarvest tervishoidu lisaraha saamine. Eelmisel nädalal see saavutati ning teisipäeval kirjutatigi lepingule alla, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pärast seda suunas Haigekassa reservis olnud 23,6 miljonit eurot tervishoiutöötajate kokkulepitud palgatõusu. Uus palk hakkab kehtima tagasiulatuvalt 1. aprillist.
Arstide puhul tõusis miinum tunnitasu 10 eurolt 10,53 euroni. See tähendab, et arsti miinimum brutokuupalk tõuseb 1680 eurolt 1770-le.
"Palgad tõusevad võib-olla mitte nii kiiresti kui töötajad seda ideaalis näevad, aga see tõus on pidev ja sellega oleme saavutanud selle, et tõepoolest, nüüd viimased neli-viis aastat on tervishoiutöötajate lahkumine välismaale vähenenud," rääkis Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Õdede miinimum tunnipalk oli 2016. aastal 5,50 ning tõusis 6,03 euro peale. See tähendab, et õdede miinimum brutopalk tõusis 924 eurolt 1013-ni.
Hooldustöötaja miininum tunnipalk tõusis 3,30 eurolt 3,70 euroni, mis tähendab, et nende miininum brutokuupalk on nüüd 622 eurot.
Kollektiivleppes on kokku lepitud ka palgatõus järgmiseks aastaks.
"Viimastel aastatel oleme püüdnud palgaläbirääkimistel jõuda sinnani, et õe palk moodustaks arsti palgast ehk miiniumkokkuleppest 60 protsenti, samamoodi hooldustöötaja palk õe palgast 60 protsenti. Praeguse palgaleppega me oleme liikumas sinnapoole - sellest 57 protsendist, mis hetkel on, saab kahe aasta jooksul 59 protsenti," selgitas Õdede Liidu president Anneli Kannus.
Lisaks palgale on kollektiivleppes ka teisi tingimusi, mis on tervishoiutöötajatele väga olulised. Näiteks on seal määratud esmavisiidi kestus.
"Arsti ja õde ei saa liiga suure intensiivsusega tööle kohustada ja patsientide jaoks saab kulutada nii palju aega kui on vastuvõttudel ette nähtud - 25 minutit esmasele patsiendile," rääkis Rehemaa.
25 minutit on ka seni olnud esmavisiidi aeg, kuid nüüd on see esimest korda kirjas õigusaktis. Anneli Kannus ütles samuti, et koormuse teema on palgatõusu kõrval vast olulisemgi ja ta loodab, et tänane seis muutub paremaks.
"Kui arstil või õel on tunnis ette nähtud vastu võtta kolm patsienti, siis uurige, kui palju on registratuuris selle tunni aja jooksul registreeritud. Ma arvan, et te ei leia kohti, kus neid oleks kolm, neid on kindlasti oluliselt rohkem," kommenteeris Kannus.
Tervishoiutöötajate kollektiivleping kehtib kaks aastat.
Toimetaja: Merili Nael