Telia tõstis rändlustasude kaotamise tuules andmesidepakettide hinda ({{commentsTotal}})

{{1492784400000 | amCalendar}}

Ehkki 20. aprillist tuli Telia välja uute, Euroopa Liidus rändlustasudeta hinnapakettidega, ei läinud andmesidepaketid odavamaks, vaid hoopis kallimaks. Seejuures Soomes saavad sama firma kliendid teenust soodsamalt ja suuremas mahus.

Rändlustasude kaotamise tuules on Telia teinud oma klientidele väikese silmamoonduse - välja reklaamitud rändlustasude kaotamise varjus on muudetud andmesidepakettide mahtu ja hinda, mis justkui pole võrreldavad, sest andmemahud pakettides tõepoolest muutusid, kuid kui on soovi saada andmemahtu vähemalt senises mahus, tuleb valida suurema andmemahuga ja selle võrra ka kallim andmesidepakett. Seejuures ei ole kogu kuine paketis sisalduv andmesidemaht EL-is kasutatav.

Kui varem oli kõige tummisemas paketis 48 gigabaiti (GB) andmemahtu hinnaga 29.99 eurot, siis nüüd on mahukaimas andmesidepaketis 64 GB hinnaga 34.99 eurot. Seega kui klient soovib ilma rändlustasuta vähemalt samas mahus internetti, peab ta viis eurot juurde maksma. Alternatiiv on võtta kõvasti lahjem, 32-GB-ne pakett, mis maksab 25.99.

Samasugusesse hambasse on disainitud kogu uus pakett, ikka samal põhimõttel: vana andmemahuga paketti enam olemas ei ole, aga uus ja mahukam on mõistagi kallim ning kui ei soovi juurde maksta, tuleb tunduvalt lahjemat ja pisut odavamat eelistada.

Telia: see on väga hea pakkumine

Täpselt sellele võrreldamatusele Telia oma kommentaaris rõhubki.

"Vanad ja uued paketid pole omavahel üheselt võrreldavad, kuna pakettide sisu ja mahud on erinevad," kommenteeris Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf.

"Uutes pakettides on mitukümmend protsenti rohkem andmeside mahtu ning rohkem ka kõneside mahtu. Kui võrrelda pakettides sisalduva gigabaidi hinda, siis see hoopis langeb võrreldes vanade pakettidega. Kui arvestada ka seda, et rändlusregulatsiooni vaates on Põhja-Euroopa operaatorid mobiilse andmeside hulgihindade arvestuses Lõuna-Euroopa omadega tunduvalt kehvemal positsioonil, on tegu kliendile väga hea pakkumisega," leidis Neudorf.

Seejuures ei ole kogu andmesidemaht kasutatav EL-is, näiteks suurima, 64-GB-se paketi puhul saab kasutada 8 GB, teiste pakettide puhul vähem.

Soomes madalam hind ja rohkem andmemahtu

Kui Telia esindaja sõnul on tegemist väga hea pakkumisega, siis ometigi pole Eesti pakettide hinnad ja andmemahud võrreldavad sama firma Soome pakettidega.

Telia pakub Soomes kõige mahukamas paketis piiramatus koguses internetti hinnaga 29.90. Selles paketiga saab EL-is kasutada 10 GB andmemahtu.

26.90 eurot maksvas paketis on samuti piiramatu hulk internetti ning EL-i andmemaht sama, 10 GB, erinevus on vaid kõnede ja sõnumite hulgas, mis paketis sisaldub.

Neudorf ei soostu sisulist põhjendust tooma, miks on sama ettevõtte hinnad Soomes madalamad ning selles sisalduv andmemaht nii kodumaal kui EL-is kõvasti suurem kui Eestis.

"Me ei oska kahjuks teiste riikide hinnapoliitikat kommenteerida, kuna ei tea, mis on nende kalkulatsioonide aluseks, milline on nende klientide tarbimiskäitumine ning millised on pakettide tingimused," vastas Neudorf. "Telia lähtub oma pakettide koostamisel oma klientide kasutusharjumusest. Kuna näeme, et inimeste vajadus mobiilse andmeside järele kasvab nii kodus kui reisides, lisati erakliendi pakettidesse kuni kolmandiku võrra enam mobiilse andmeside mahtu."

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: