90-aastane Eesti suurim ajalooline mootorpurjekas on kehvas seisus

Hiiumaal Sõru sadama kail seisab kehvas seisus mootorpurjekas Alar. Digimõõdistused näitasid, et kui laevaga lähema kolme aasta jooksul midagi ette ei võeta, võib see kokku kukkuda. Eesti mereajaloo ühe sümboli säilitamiseks peab raha leidma Hiiu vald.
Ligi 90 aastat vana Eesti suurim säilinud ajalooline mootorpurjekas Alar, on Sõru sadamast jälginud juba üle 25 aasta, kuidas Hiiumaa-Saaremaa vaheline parvlaev mitu korda päevas sadamast välja sõidab, teades, et tema ise vist küll kunagi enam merele ei pääse. Hiljuti tehtud digimõõdistuse andmete põhjal on Alari perspektiiv päris nukker.
"Täna ma sain aru mõõdistajalt, et pigem on meil aega kuni kolm talve!" ütles Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja.
"Nii laserkiired tulid mitmelt poolt läbi kui ka viitavad olukorrale, et seal on ka mingid puidusöödikud. Laeva kere on natuke laiali vajumas ja ahtri osa on üsna täbaras seisus," lausus digimõõdistuse tegija Andres Uueni.
Mõõdistuse tulemusena tehti näidiseks ka väike 3D Alari mudel, kuid hiidlaste jaoks on Alar siiski suurema sümboolse väärtusega, kuna on ehitatud lähedal Õngu rannas.
Pärast aastakümneid kestnud meresõiduseiklusi jõudis ta 1998. aastal Saaremaale lõpuks ka tagasi. Kuuldes mõõdistamistulemuste karmi tõde, proovitakse nüüd ikkagi veel leida võimalust Alarit - kui kogu Eesti mereajaloo üht olulist sümbolit - säilitada.
"Oleme jätkuvalt seisukohal, et Alariga tegeleda ei ole veel lootusetult hilja ja tal on jätkuvalt koht Hiiumaa ranna- ja merekultuuri ajaloos. Esiteks, leida rikast kosilast, parandada väljanägemist, et Hiiumaa mereväravas ei oleks sellist maamärki, mis näeb välja nagu lastud vares. Teha hädatarvilikud insenertehnilised liigutused, et korpus laiali ei vajuks," sõnas 1998. aasta Alari Hiiumaale toomise initsiaator Kalev Kotkas.
"Aga asi peab alguse saama tahtest ja laiemast otsusest, et me läheme nüüd selle objektiga selllisel kombel edasi. Ma arvan, et Hiiumaa vallavolikogu peab selle otsuse tegema, kuna see on vallavara," lausus Sõru muuseumi juhataja Eve Ellermäe.
"Ütleme nii, et ega tahte taga ei ole see ka varem olnud. Küsimus on valikutes, kuhu raha investeeringuteks suunata," sõnas Tasuja.
Kuigi laev ehitati valmis 1937-1939. aastatel Hiiumaal on sellel tihe side ka Saaremaaga, kuna selle ehitusmeistriteks olid saarlased ja väidetavalt oli ka algne laevakere ehitatud Saaremaa puidust.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










