Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 30. oktoobril kell 17.35:

- Ukraina ja Venemaa evakueerisid okupeeritud Oleškõ elanikke;

- Venemaa rünnak Sumõ oblastile nõudis ühe inimelu;

- Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu;

- Venemaa hilisõhtuses õhurünnakus Kiievile hukkus inimene;

- Peskov seletas, et Venemaa tahab pikaajalist rahu Ukrainas.

Ukraina ja Venemaa evakueerisid okupeeritud Oleškõ elanikke

Sõdivate poolte ühise päästeoperatsiooni käigus evakueeriti reedel Lõuna-Ukrainas asuva ja Venemaa kontrolli all oleva Oleškõ linna nälginud ja kurnatud elanikke, vahendas Reuters.

Tegemist on esimese taolise operatsiooniga nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse sõja jooksul.

Ukraina parlamendiliikme Davõd Arahhamia postituse kohaselt saabus USA esileedi Melania Trumpi vahendatud kohaliku relvarahu toel Oleškõ linna abikonvoi ning osa elanikke asus teele Venemaa linna Anapa poole, et jõuda sealt Ukraina kontrolli all olevale territooriumile. 

Arahhamia lisas, et sealt lennatakse Valgevenesse ning minnakse bussiga tagasi Ukrainasse.

Kuigi tegemist on harukordse näitega sõdivate poolte koostööst, on Venemaa president Vladimir Putini pressiesindaja sõnul seda keeruline laiendada üldisele rahuprotsessile.

Venemaa inimõiguste voliniku Jana Lantratova sõnul astusid inimesed Oleškõs evakuatsioonibussidesse – osa soovis sõita Venemaale, teised Ukrainasse. 

"Mure on selles, et paljud otsustavad paigale jääda," kurtis üks naine Ukraina inimõiguste ombudsmanile Dmõtro Lubinetsile, kes koordineeris kohapeal koos Lantratovaga päästeoperatsiooni.

"Mulle öeldi, et see on inimeste endi valik," vastas Lubinets. "Teeme vähemalt kõik endast oleneva, et humanitaarabi kuidagi nendeni jõuaks."

Nii Ukraina kui ka Venemaa on USA esileedit kokkuleppe vahendamise eest ohtralt kiitnud. 

Eduka operatsiooni tagamine on mõlema riigi huvides, et vältida USA president Donald Trumpi ärritamist kriitilisel hetkel – USA valimised toimuvad paari päeva pärast ning Ameerika Ühendriikide vahendatud rahukõnelused peaksid pärast üheksakuulist pausi novembris jätkuma.

Venemaale, kes vallutas Oleškõ 2022. aasta sissetungi esimestel päevadel, pakub operatsioon ka soodsat suhtekorralduslikku võimalust. Venemaa riigitelevisioon näitas Oleškõsse suunduvaid ja Venemaa lipuga kaunistatud abikaste, mida laadisid T-särkides inimesed, kelle riietel seisis kiri "Putini meeskond – Rahvarinne".

Dnipro jõe kaldal Hersoni linna vastas asuv Oleškõ on saanud ulatuslikke kahjustusi. Linn kannatas rängalt üleujutuste käes, kui 2023. aastal hävitati hiiglaslik Kahhovka tamm.

Kohalikud on rääkinud õõvastavaid lugusid eluga riskimisest toidu ja vee hankimisel. Elanikud on sõitnud miine täis teedel, millest üht tuntakse "surmatee" nime all. Osa elanikke suutis enda sõnul päeva üle elada vaid tassikese riisi või tatraga, millele lisati vahel tomat, kurk või metsikuid taimi.

Lantratova sõnul toimetati linna toitu, hügieenitarbeid, meditsiinivahendeid ja kütust. Lubinets kinnitas, et abi saavad kõik abivajajad.

Kahe ametiisiku läbisaamine oli üllatavalt südamlik, kui nad kõrvuti ajakirjanike ette astusid, märkis Reuters.

Relvarahu jõustus Oleškõs ja Hersoni oblastis teisipäeval.

"See on esimene kord alates 2022. aastast, kui relvarahu kehtestati nii pikal rindelõigul ja see on püsinud nii pikalt," sõnas Lubinets.

Abikonvoi saabumisele eelnesid demineerimistööd, mille käigus hukkus Lantratova sõnul üks Venemaa sapöör ja veel üks inimene.

Evakueerimiseks toodi kohale 25 bussi. Voodihaigetele tagati eritingimused ning abiks oli 50 meedikut. Kohal oli ka eraldi buss lemmikloomapuuridega.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul tegid Lantratova ja Lubinets tihedat koostööd.

Kui riigitelevisiooni reporter hiljem uuris, kas see operatsioon annab lootust, et Venemaa ja Ukraina suudavad kokku leppida ka teistes küsimustes, vastas Peskov: "Tegemist on eraldiseisva olukorraga, mida on praeguses etapis keeruline kogu rahuprotsessile laiendada."

Rahulepingu tingimuste osas on osapooled endiselt eriarvamusel, kuid tehnilised läbirääkimised peaksid jätkuma järgmisel kuul Abu Dhabis. 

Need on esimesed kõnelused pärast veebruari, mil USA ja Iisrael alustasid sõda Iraani vastu, mis hajutas Trumpi tähelepanu rahupüüdlustelt Venemaa-Ukraina sõjas. 

Venemaa rünnak Sumõ oblastile nõudis ühe inimelu

Sumõ oblasti kuberneri Oleh Hrõhorovi sõnul hukkus reede hommikul Šostka kogukonnale tehtud Venemaa droonirünnakus 43-aastane naine ja sai vigastada kaheksa inimest.

Hrõhorov märkis, et Venemaa sihtis teadlikult tsiviilhoonet, kus inimesed parajasti töötasid, kuid ei täpsustanud objekti asukohta ega seal tegutsenud ettevõtet.

Kuberner lisas, et üks vigastatutest on kriitilises seisundis ja ülejäänuid ravivad meedikud.

Hoonele tekitatud kahju täpset ulatust pole veel kindlaks tehtud, kuid sündmuskohal töötavad päästjad.

Hrõhorov lisas, et Ukraina õhukaitse tulistas rünnaku käigus alla ka mitu Vene drooni.

Piirkondliku sõjaväeadministratsiooni andmetel sai viimase ööpäeva jooksul Venemaa Sumõ oblasti rünnakutes vigastada üks inimene. Venemaa väed ründasid oblastis üheksat kogukonda suurtükkide, miinipildujate, FPV-droonide, muude droonide ja liugpommidega.

Ukraina õhujõudude teatel ründas Venemaa ööl vastu reedet  Ukrainat ka ballistiliste rakettide, nelja juhitava lennukiraketi ja 113 Shahedi tüüpi drooniga, mille hulgas oli 83 reaktiivdrooni.

Õhujõudude andmetel olid rünnaku peamised sihtmärgid Kiievi, Poltava ja Dnipropetrovski oblastis.

Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu

Ukraina ei rünnanud mitu päeva Venemaal asuvaid naftatehaseid ja ajalehe The Wall Street Journal allikate sõnul peatas Ukraina sõjavägi USA presidendi Donald Trumpi survel ajutiselt rünnakud Venemaa naftarajatiste vastu. Reede hommikul aga selgus, et Ukraina taasalustas rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehaste vastu.

Venemaal Samara oblastis asuvas Novokuibõševski naftatöötlemistehases puhkes ööl vastu reedet ulatuslik tulekahju, mille põhjustas esialgsetel andmetel Ukraina droonirünnak. Tehas kuulub Venemaa riiklikule naftafirmale Rosneft. Tehas töötleb aastas ligikaudu 8,8 miljonit tonni toornaftat ning toodab lennukikütust, bensiini, diislikütust.

️ After a prolonged pause in Ukrainian strikes on Russian oil refineries, a massive overnight drone attack targeted the Novokuybyshevsk refinery near Samara, Russia, on October 30. The Rosneft-owned refinery has an annual processing capacity of 8.8 million tonnes of crude oil and also produces jet fuel for Russian military aviation.

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) October 30, 2026

Trump on samas järjepidevalt nõudnud Volodõmõr Zelenskilt Venemaa naftarajatiste ründamise lõpetamist. Trumpi väitel kergitavad Ukraina rünnakud maailmaturul autokütuse hindu. Samal ajal seisavad USA-s ees vahevalimised ning kütusehindade tõus ei ole vabariiklaste populaarsusele hästi mõjunud. 

USA kosmosefirma SpaceX piiras oktoobris ka Ukraina sõjaväe ligipääsu Starlinki teenusele, mis häiris Ukraina droonirünnakuid ja osaliselt ka õhutõrje toimimist.  Teenus taastati täielikult 24. oktoobril.

Zelenski on öelnud, et Ukraina soovib vastutasuks rünnakute peatamise eest oma energiataristule suuremat kaitset. Venemaa on Ukraina energiataristut talve eel süstemaatiliselt raketi- ja droonirünnakutega hävitanud. Samal ajal on Ukraina jätkanud rünnakuid teiste Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu.

Venemaa hilisõhtuses õhurünnakus Kiievile hukkus inimene

Venemaa hilisõhtuses õhurünnakus Ukraina pealinnale Kiievile hukkus inimene ja Dnipro linna ümbruses jäi samal ajal elektrita kuni 350 000 elanikku, teatas ajaleht Kyiv Independent.

Kiievit tabasid mitmed Venemaa ballistilised raketid veidi pärast kella kümmet õhtul kohaliku aja järgi. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul said tabamuse Darnõtsja linnaosa laohooned, kus puhkesid mitmed tulekahjud.

Õhurünnakud kolme miljoni elanikuga Kiievile järgnesid president Volodõmõr Zelenski teatele, et Venemaa väed on alates 14. oktoobrist tulistanud pealinna ja seda ümbritseva piirkonna pihta üle 100 ballistilise raketi.

Peskov seletas, et Venemaa tahab pikaajalist rahu Ukrainas

Läbirääkimised Ukraina üle ei tähenda relvarahu, kuna Venemaa on meelestatud pikaajalisele rahumeelsele lahendusele, mitte ajutisele vaenutegevuse peatamisele, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov intervjuus USA meediakanalile NBC News.

"Läbirääkimised ei tähenda relvarahu. Me ei taha relvarahu. Me tahame rahu," väitis Peskov.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1590 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 586 500 (+1590) ;

- tankid 12 450 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 25 617 (+3);

- suurtükisüsteemid 51 720 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2246 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1728 (+1);

- lennukid 452 (+2);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3039 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 588 998 (+1589);

- tiibraketid 5140 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 168 274 (+264);

- eritehnika  4860 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.