Viktor Trasberg: Euroopa hinnad ja Eesti tarbimine ({{commentsTotal}})

Meie kaupade ja teenuste hinnatase läheneb üsna jõudsalt Euroopa keskmisele tasemele, samas kui sissetulekute tase on ikka veel suhteliselt madal. Kõrge hinnatase eeldab aga vältimatult ka kõrgemaid sissetulekuid, kuid palgakasvu pidurdab paljuski tööandja kõrge sotsiaalmaksukulu. Oleme üles ehitanud maksusüsteemi, mis viib hinnad kõrgele ja hoiab palgad madalad, tõdeb Viktor Trasberg Tartu ülikooli majandusteaduskonnast.

Eurostati andmetel oli Eesti hinnatase eelmisel aastal 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Ehk siis keskeltläbi olid meie hinnad veerandi võrra madalamad kui Euroopas. Selline hinnatase vastab enam-vähem ka meie sisemajanduse kogutoodangu tasemele ühe inimese kohta Euroopa keskmisega võrreldes.  

Meist kõrgem hinnatase on teadagi Põhjamaades ja Lääne-Euroopas, meist madalamad  hinnad on enamuses Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Aasta jooksul on Eesti hinnakasv olnud üks Euroopa kiirematest, olles 2 protsendi lähedal. Mis iseenesest pole ju palju.

Üldine hinnatase kujuneb erinevatest komponentidest – nagu näiteks toit, alkohol, transport, riided, kokku 12 erinevat kulukategooriat. Eestis on suhteliselt kallis toidukaup, mille hinnad on 90 protsenti Euroopa keskmisest. Riided ja jalatsid on keskeltläbi lausa 13 protsenti kallimad kui Euroopas, tarbeelektroonika aga on täpselt sama kallis kui Euroopas.

Odavam on ikka veel alkohol (86 protsenti Euroopa keskmisest), elekter, transport ja sidepidamine. Hotellide ja restoranide hinnatase on 80 protsenti Euroopa keskmisest. (See kõik peegeldab eelmist aastat ja selle aasta hoogsad maksutõusud vaatlusalustes hindades veel ei kajastu). 

Paneme selle olukorra laiemasse konteksti ja mõtleme nii Eesti inimeste kui ka turistide rahakulutamise peale. Hotellide ja restoranide hinnatase on meil endiselt konkurentsivõimeline  Põhjamaadega, aga pea kõikidest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest on meie hinnad kõrgemad. Seega pole turismisektoril silmnähtavat hinnaeelist väliskülaliste siiameelitamiseks.

Riideid ja jalatseid on peaaegu igalt poolt soodsam osta kui Eestist, mida ilmselgelt ka üha usinamalt tehakse. Samas jätkub meil kaubandussektori müügipindade juurdekasv. Kust küll tulevad need ostjate massid, kes üha kallinevaid kaupu üha suurenevas koguses ostavad?

Miks siis meie tarbekaupade hinnatase ikkagi on ebaproportsionaalselt kõrge? Põhjusi on erinevaid: muu hulgas turu väiksusest tulenev sisseostuhindade kõrge tase, üleinvesteeringud kaubanduspindadesse ja poodide ebaefektiivne tööjõukasutus.

Kaubandussektori ärimudel on siiani üles ehitatud odava tööjõu ja ostjate madala mobiilsuse põhimõtetest lähtudes. Täna on aga olukord väga palju muutunud: madalapalgalist poepersonali sisuliselt enam pole ja osta saab ka mujalt kui Eestist. Vaatamata sellele läheb kaubandusel tema juhtide sõnul hästi, kuigi arvud vist nii rõõmsat pilti ei kinnita.  

Üks märkimisväärne hindu mõjutav komponent on tarbimismaksude tase. Eesti riigieelarve kogub üha suurema osa eelarvest tarbimismaksudest – käibemaksust ja aktsiisidest –, mis on ka pidevalt tõusnud. Paratamatult kanduvad tarbimismaksud üle kaupade hindadesse. See on  ka põhjus, miks toidu- ja joogitootjad ning kaubandussektori esindajad nii ägedalt suhkrumaksu  ja alkoholiaktsiiside vastu protestivad. Kõrge hinnatase hakkab pidurdama tarbimise ja kulutuste kasvu.

Hindadega on vahetult seotud ka niinimetatud tegeliku individuaalse tarbimise tase. See näitaja võtab arvesse nii inimese tarbimiskulutusi, aga ka valitsussektori poolt indiviididele pakutavaid isikuteenuseid, nagu näiteks meditsiini- ja haridusteenus. Seda tarbimistaset on hinnatud ostujõu pariteedi alusel ehk tarbimist on hinnatud tegeliku füüsilise tarbimiskoguse alusel.

Tegeliku individuaalse tarbimise poolest on Eesti inimese tarbimistase üks Euroopa Liidu madalamaid ehk tagantpoolt kuues. Meiega koos Euroopa Liitu astunud riikidest on see Eestist väiksem ainult Lätis ja Ungaris. Eratarbimise osa Eestis ongi SKT-ga võrreldes madalam kui Euroopas keskmiselt, kuid peamine põhjus antud näitaja kujunemisel on riigi pakutavate tarbimishüviste väike maht.

Ehk siis Eesti riik selle mõõtkava alusel ülemäära palju meie inimese tarbimisele kaasa ei aita.

Võtame teema kokku. Meie kaupade ja teenuste hinnatase läheneb üsna jõudsalt Euroopa keskmisele tasemele, samas kui sissetulekute tase on ikka veel suhteliselt madal. Kõrge hinnatase eeldab aga vältimatult ka kõrgemaid sissetulekuid. Palgakasvu pidurdab aga paljuski tööandja kõrge sotsiaalmaksukulu.

Oleme üles ehitanud maksusüsteemi, mis viib hinnad kõrgele ja hoiab palgad madalad. Minule isiklikult meeldib täpselt vastupidine olukord – nimelt selline maksusüsteem, mis võimaldaks maksta kõrget palka ja hoida hinnad madalad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema