Analüütikud: kõige enam mõjutas hinnakasvu toidu kallinemine
Mais mõjutas tarbijahindade kasvu kõige enam toiduainete laiapõhjaline kallinemine, seejuures suures osas teistest euroala riikidest toidu hind sedavõrd ei kerkinud, selgus analüütikute ülevaatest.
Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on energia hinnakasv viimastel kuudel pidurdunud, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus.
"Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks," märkis ta.
Toidu hinna mõju tõi esile ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
"Tarbijahindade kasvu andis kõige suurema panuse toit. Kulutused toidule moodustavad ligi veerandi eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel veelgi rohkem," sõnas ta.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungase sõnul on toiduainete hinnatõus aprilli seisuga Eestis ja Lätis euroala kiireim. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja kalatooted.
Mootorikütuste panus hinnatõusu väheneb. Mais andsid mootorikütused tarbijahindade kogutõusust ligi viiendiku. Nafta hinna madala võrdlusbaasi mõju on peaaegu kadunud. Juunis peaks nafta hind jääma juba samasse suurusjärku kui aasta varem, prognoosis Elmik.
Sulev Perti märkis, et kuigi nafta hinnaralli on aeglustunud peaaegu nullini, kallinesid Eestis mootorikütused mais siiski 11 protsenti, millest viis protsendipunkti põhjustas veebruarikuine kütuseaktsiisi tõus. Teise lainena kandub nafta kallinemise kaudne järelmõju nüüd üle maagaasi ja soojusenergia hindadesse.
Majutusteenuste hindade kallinemine 11 protsendi võrra eelmise aastaga võrreldes võib Perti arvates olla seotud Eesti Euroopa Liidu eesistumisega. Eluasemeteenuste hulgas vedasid hinnakasvu üür ja prügivedu, seda tõusu aga tasakaalustas sideteenuste odavnemine.
Eesti majanduse olukord on keskpanga analüütiku sõnul alates eelmise aasta teisest poolest märgatavalt paranenud ning see on tarbijahindade kasvu kiirendanud. Esimeses kvartalis kasvasid ettevõtete kasumid esimest korda pärast 2014. aastat rohkem kui tööjõukulud, millele aitas kaasa see, et lisaks kiiresti suurenenud sisenõudlusele elavnes ka välisnõudlus.
Perti hinnangul püsib Eesti inflatsioon eeldatavalt kiire kuni selle aasta lõpuni nii nõudluse kui ka pakkumise inflatsioonitegurite tõttu. Lähikuudel toob täiendava hinnakasvu kaasa alkoholiaktsiisi tõus. Pikemaajalise hinnaarengu võti on nafta hind maailmaturul, sest nafta on juba mitu aastat olnud suhteliselt odav.
Liis Elmik märkis, et prognoosib tänavust hinnatõusu Eestis kolme protsendi juurde, põhjuseks tooraine kallinemine ja aktsiisitõusud. Seega tõuseb palgasaajate ostujõud varasematest aastatest aeglasemalt.
Intressimäärad jäävad madalaks veel pikaks ajaks. "Baasintressimäära tõusu prognoosime alles 2018. aasta lõpus," märkis Swedbanki analüütik.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3,3 protsenti. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel teenuste ja energia hinnatõusu aeglustumise tõttu 1,4 protsendini.
Toimetaja: Karin Koppel