Märt Sults lasi rikkuda kaitsealuse linnahalli fassaadi ({{commentsTotal}})

Praegu tehakse Tallinna linnahalli fassaadile riigikogu liikme Märt Sultsi eestvedamisel suuremõõtmelist seinamaalingut. Linnahall on arhitektuurimälestis ning Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on selline tegevus lubamatu.

Linnahalli värvivad Märt Sultsi eestvedamisel Tallinna kunstigümnaasiumi noored, Kopli kunstigümnaasiumi noored ning Piradose tänavakunstnikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muinsuskaitseamet peab isetegevust arhitektuurimälestise kallal lubamatuks.

"Tallinna linnahall on mälestis. Ükskõik, mida seal tehakse kas siis tema välisilme muutmisel või ehituslikult, tuleb seda teha projektikohaselt ja muinsuskaitsega kooskõlastatult. Igasugune isetegevus ei ole seaduslik ja me ei saa seda aktsepteerida mitte kuidagi, mingil viisil," kommenteeris muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie.

"Ilmselge on see, et mis iganes seal täna on tehtud, see tuleb likvideerida ja mälestise säilimise eest vastutab mälestise omanik, kelleks on Linnahalli Sihtasutus ja Tallinna linn," lisas Raie.

Keskerakondlasest parlamendisaadik Märt Sults ise oma tegevuses rikkumist ei näe.

"Siin ongi nüüd valikute küsimus, kuidas seadust tõlgendada - et kas üks asi on lõhkumine, räämamine või on ta hoopis säilitamine, kaunistamine. See on meie kõige ilusam koht, Eesti rand, kus on Kultuurikatel, kus on kõik kohad, ja sinna juurde teha Eesti ajalugu kajastav kunstiteos, mis on samal ajal konservant," vastas süüdistustele Sults ise.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: