Triin Käpp: kristlus kui maailmavaade ({{commentsTotal}})

Kirikuõpetaja Triin Käpp
Kirikuõpetaja Triin Käpp Autor/allikas: POSTIMEES/SCANPIX

„Suud puhtaks“ saate debatt 4. oktoobril tõi välja selle, et ka kristlus maailmavaatena ei ole sisemiselt ühtne, vaid ka siin erinevus rikastab. Ja seda nii erinevate konfessioonide näol kui ka konfessiooni siseselt.

Nädalapäevad tagasi toimus Tallinnas konverents „Konfliktist osaduseni“, mille raames kõneldi 500 aastat tagasi toimund lõhe ületamisest katoliiklaste ja luterlaste poolt. Ajaloost teame, et Martin Luther oli tubli katoliiklane ja tahtis oma kirikut puhastada asjadest, mida ta ei pidanud kristlikule tõele vastavateks. Katoliku kirik aga tollel hetkel debatti ei laskunud ning ajalooline asjade käik viis kirikute eraldumiseni.

Konverents keskendus 500 aastat tagasi tõstetud teemadele ning nende ja ajaloosündmuste ümbermõtestamisele viisil, mis näitab meie kirikute tegelikku lähedust ja osadusvõimalust( praegusel hetkel veel mingi piirini). See oli südamlik ja sisuline konverents, mis omakorda meenutas aasta tagasi Lundis toimunud ühispalvust, mille eesmärk oli sama – lähendada kirikuid ning võimaldada võimalikult suurt osadust.

Ja siis me näeme vaidlust teleekraanil ja korraga oleme ajakirjanduse sõnul kistud „kirikulõhesse“.

Tegelikult nägime erinevaid seisukohti ühes teatud konkreetses küsimuses. Sellele järgnes ka peapiiskopi seisukohavõtt, kes jäi antud küsimuses kindlaks Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja antud ühisavaldusele. See on igati loogiline asjade käik, sest peapiiskop esindab institutsiooni.

Küsimus aga jääb: kas ja kui palju on EELK-s või teistes kristlikes kirikutes tänapäeval lubatud n-ö martinluterlik käitumine ehk see, et me paneme kahtluse alla, küsime ja mõtestame ümber neid dokumente ja seadusi, mis on kiriku kui organisatsiooni poolt teatud ajaloolises hetkes tehtud?

EELK puhul on ühelt poolt tegu parlamentaarse kirikuga, kus me oleme valinud endale parlamendi (kirikukogu) ning olemas on valitsus (kirikuvalitsus), meil on praostid ja piiskopid. Teiselt poolt räägime me kõigi usklikke preesterlusest, igaühe isiklikust suhtest Jumalaga, mis ei vaja vahendamist ning on äärmiselt isiklik. (Olgem ausad, 21. sajandil on usk kordades isiklikum sfäär kui seksuaalsus).

Ehk siis kas see, kui üks kirikuõpetaja astub avalikult välja oma seisukoha eest, mis ei lähe kokku ametliku dokumendiga, on kirikule vastandumine või julge samm selleks, et näidata – kõik kristlased ei tõlgenda neid küsimusi ühtemoodi.

Kirik vajab traditsioone, vajab süsteemi, vajab organiseerimiskorda. Kuid kui miski asi hakkab muutuma dogmaatiliseks, siis tuleks korraks peatuda ja küsida – kas me oleme ikka õigel teel? Ning testida küsimust sellega, et kas meil on käsil õndsusvajalik või elukorralduslik teema.

Tundub, et antud hetkel veelahe suuresti lähebki selle koha pealt, et osade jaoks on tegu õndsusküsimusega ja teise poole jaoks vaid korraldusliku muudatusega ning see on küsimus, mis tuleks esmalt läbi katsuda. Kui saates viidati, et see on paljudele hingealane teema, siis ongi vaja küsida, et kas sellel on midagi tegemist minu või kaasinimese hingeõndsusega? Vaid seda küsimust küsides ning vastust tõeliselt ära kuulates on küllap võimalik ka vastaspoolt mõista.

Kirikuõpetajale kohaselt lõpetan piiblitsitaadiga, mis on mind ennast pannud viimasel ajal end läbi katsuma: „Tunnetus teeb suureliseks, aga armastus ehitab“ 1kr 8,1. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: