“Suud puhtaks” ülevaade | Kooseluseadus: külmunud seaduskonflikt? ({{commentsTotal}})

Kooseluseaduse lõpphääletus.
Kooseluseaduse lõpphääletus. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Hoolimata kooseluseaduse jõustumisest eelmise aasta alul pole riigikogu suutnud siiani võtta vastu rakendusakte, mistõttu on sooneutraalselt paarisuhteid reguleeriv seaduse pakett jäänud poolikuks. Nüüd on parlament vaagimas, kas seadus praegusel kujul üldse prügikasti visata. Teeme ülevaate, kuidas praeguse tühistamisaruteluni on jõutud.

Esimest korda jõudis seaduseelnõu 650SE riigikogu menetlusse 2014. aasta aprillis. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna saadikute algatatud eelnõu eesmärk oli luua sooneutraalne alternatiiv abielule. Räägiti sellest, et seadus võimaldaks kahel täiskasvanud inimesele notari juures oma kooselu seaduse silmis registreerida.

Esimesed arutelud

Kuigi seaduseelnõu esitati ära 17. aprillil, hakkas riigikogu õiguskomisjon seadust arutama alles juunis. Komisjoni kolme istungi käigus määrati seaduseelnõu 650SE täiskogu päevakorda ja ettekandja kohustuse sai õiguskomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Neeme Suur. Enne 18. juunil toimunud esimest lugemist tegi tollal fraktsioonitu saadik Kalle Laanet ettepaneku seadus esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see hääletati viie poolt- ja viie vastuhäälega maha.

Riigikogu täiskogu hääletas esimest korda kooseluseaduse üle 19. juuni varahommikul. Eelnõu tagasilükkamist toetas 32 ja vastu oli 45 saadikut. Pärast esimese lugemise läbimist tuli suur suvi ja parlament läks puhkusele.

Suvistest otsustamatusest sügisesse

Seaduseelnõu jõudis õiguskomisjoni lauale 11. septembril, mil komisjoni istungil osalesid huvigruppide esindajad. Kohal olid näiteks Eesti Seksuaalvähemuste liidu, LGBT ühingu aga ka sihtasutuse Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks ning Eesti Kirikute nõukogu esindajad.

Eesti Kirikute Nõukogu esindajad selgitasid, et juhul kui komisjon otsustab jätkata eelnöu menetlemist, tuleks võtta aeg maha, et teha laiem analüüs ja mõjude hinnang tagajärgede osas ning selgitada seeläbi, kuidas mõjutab eelnõu vastuvõtmine inimeste väärtushinnanguid.

Eesti Inimõiguste Keskus avaldas heameelt, et diskussioonide käigus on tõstetud esile lapse huve ja perekonna kaitset puudutavad küsimused. Lisaks sellele leiti, et kooseluseadus mõjutab lapsi positiivselt. Seejuures toonitas riigikogu õiguskomisjon, et eelnõud ei suruta läbi ning saadikuid ei survestata.

Kuus päeva hiljem arutas õiguskomisjon eelnõule esitatud parandusettepanekuid. Reformierakondlane Väino Linde leidis, et kooseluseadus ei tohiks reguleerida samasooliste paaride suhteid ja peaks kehtima vaid erisoost paaridele. Linde lisas, et kooselu seadustamist samasooliste isikute vahel tuleks menetleda eraldi pärast käesoleva seaduse vastu võtmist.

Rahvahääletuse ideest vastuvõtmiseni

Eelnõu 650SE viimased kaks lugemist toimusid 2014. aasta oktoobris. Teine lugemine oli planeeritud 7. oktoobrile, kuid Isamaa- ja Res Publica Liit tuli välja ettepanekuga panna ühiskonda lõhestav seadus rahvahääletusele. Ettepanekule järgnenud arutelu tõttu lükkus IRL-i idee hääletamine järgmisele päevale, kuid saadikud hääletasid referendumi toimumise 42 vastu ja 35 poolt häälega maha ning saatsid kooseluseaduse kolmandale lõplikule lugemisele.

9. oktoobril läbis seadus 40 poolt ja 38 vastu häälega kolmanda lugemise. Seejuures puudus hääletuselt 13 saadikut ning oma hääle jätsid andmata kümme saadikut. Eelnõu 650SE kinnitamiseks oli vaja lihtenamust, mis saavutati, kuid rakendusaktid oleksid pidanud koguma parlamendi täiskoosseisu häälteenamuse.

Paarkonnaseadus? Külmutamine

Nii jäi 87 rakendusakti, millega kaasneks 97 seadusparandust, ootama uut riigikogu koosseisu, mis selgus järgmisel ehk 2015. aasta kevadel.

Kooseluseadus jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril. Selleks tähtajaks oleks pidanud praegune riigikogu vastuvõtma rakendusaktid, kuid see on takerdunud poliitilise olukorra tõttu külmunud seisu.

2016. aasta alguses tuleb Vabaerakond välja alternatiiviga kooseluseadusele. Põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sulest ilmunud paarkonnaseadus oli Adamsi sõnul selgemini mõistetav: "Esiteks käsitleb see ühte teemat ja ei aja mitmesuguseid teemasid sassi. Teiseks käsitleb see teemat väga selgelt, nimelt annab samasooliste paaride omavahelise lepingu tüüptingimused. Kolmandaks, see on maksimaalselt lühikene."

Õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere selgitas kooseluseaduse ja paarkonna seaduse erisusi: "Kooseluseadus on mõeldud inimestele, kes ei saa või ei taha abielluda. Paarkonna seadus on mõeldud ainult nendele, kes ei saa abielluda." Randpere pooldas kooseluseadusega jätkamist. Paarkonnaseadus jäi parlamendis toetuseta ning kadus unustuse hõlma.

Tühistamine horisondil

Kooseluseaduse tühistamise ettepaneku tegi esimest korda Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2016. aasta kevadel. 2017. aasta augusti alguses tuli samasisulise plaaniga välja justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Õigusriigis peab olema õigusselgus. Ja seda kooseluseadust ei ole sisustatud õiguslikult rakendusaktidega. 99 protsenti nendest õigussuhetest, mida see kooseluseadus kui lepinguline seadus endast võimaldab, on võimalik teha ka ilma selle seadusliku aluseta nii, et see samm on puhtalt õiguslik," selgitas ta.

10. augustil arutas Reinsalu ettepanekut valitsus, kes jättis oma hinnangu andmata. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et ministeeriumid olid erinevatel seisukohtadel. Kui justiitsministeerium toetas, siis sotsiaal- ja siseministeerium olid eelnõu vastu. "Ei ole saladus, et see teema [kooseluseadus] oli koalitsiooniläbirääkimistel laual ning parteidel on erinevad seisukohad. Täna oli ainus võimalus edasi minna nii, et valitsus seisukohta ei kujunda," lausus peaminister.

Riigikogu sügisese istungjärgu alguses manitses president Kaljulaid parlamenti rakendussätted siiski vastu võtma. "On vastutusest kõrvale hiilimine, kui lubada paberil kaitsta õigusi nagu kooselu, olukorras, kus teil ei jätku vastutustunnet tagada nende rakendamine. Ka Nõukogude Liidu konstitutsioon lubas muide paberil kaitsta sõna- ja mõttevabadust. Loomulikult saab loota, et kohtud tulevad siin inimestele appi õigusriigi toimimise kindlustamiseks. Tulevadki, kuid õiguskindluse murenemist see aga kinni ei kata," ütles Kaljulaid oma kõnes riigikogu avaistungil.

Asjatu venitamine ja viivitamine? Fraktsioonid ikka lahkarvamusel

Teisalt ei aruta riigikogu praegu mitte rakendusakte, vaid EKRE järjekorras teist ettepanekut kooseluseadus prügikasti saata. Õiguskomisjon saadab EKRE ettepaneku esimesele lugemisele, mis peaks toimuma enne eelseisvad valimisi 12. oktoobril. Seejuures on komisjon soovitanud täiskogul EKRE ettepanek maha hääletada. Martin Helme hinnangul venitab õiguskomisjon seaduse esimese lugemisega ja rikub sellega parlamendi kodukorra seadust.

Riigikogu fraktsioonid peale EKRE ei kiirusta kooseluseaduse osas ühtset seisukohta võtma. Kooseluseaduse tühistamisel ja koalitsiooni stabiilsusel on tähtsaim roll Keskerakonna käes. Tühistamist pooldav Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et neil on juhatuse otsus kooseluseadus tühistada. Samas on Keskerakonna fraktsioonis eriarvamusi ning Keskerakond koalitsiooni lõhkuda ei taha.

"Kui me näeme, et sotsiaaldemokraatide jaoks on see tõesti nii punase joone teema, siis Keskerakond on nõus tegema siin kompromisse, sest alternatiiv Reformierakonnaga oleks Eestile hullem. Nii et eks me jälgime poliitilisi protsesse ja käitume põhimõttel, et tänane valitsus püsiks," lausus Karilaid.

Toimetaja: Allan Rajavee, Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: