Tõnu Ploompuu: ei saa me läbi dogmata ({{commentsTotal}})

Tõnu Ploompuu
Tõnu Ploompuu Autor/allikas: Vabaerakond

Päris ilma dogmadeta ei ole võimalik igapäevaelu elada, vastab bioloog Tõnu Ploompuu Rain Kooli arvamusloole.

Rain Kooli 8. jaanuari päevakommentaar „Meie igapäevased dogmad“ ERR-is sisaldas kokkuvõtvat mõttekäiku: "Paradoksaalselt on just tänapäev dogmade tõotatud aeg, olgugi, et 21. sajandil on saadaval enim faktilist, teaduslikult tõestatud informatsiooni kui kunagi varem."

Sellest lausest kumab läbi, et ajakirjanik käsitleb teemat formaalses modernistlikus maksimeerimises (inimtarkuse maksimeerimises, absolutiseerimises) ega märka elamist aja kulgemises. Ta formaliseerib peaaegu absoluutse tõe (mis on ju kättesaadav) ja kuulutab selle staatilise oleku ideaaliks. Ta dogmatiseerib tõe (teadmise) olemasolu. Ja välistab elamise kui protsessi.

Häda on selles, et elamine on siiski protsess, mitte seisund. Elamine on teabe hankimine ja hangitud teabe põhjal otsuste tegemine. Inimesel ega tema evolutsioonilistel eellastel pole olnud piiratud ajaressursi tingimustes mitte kunagi piisavalt aega kõiki vajalikke lähteandmeid kokku korjata. Ellujäämiseks pidi otsustama kiiremini. Kiiremat edukat otsustamist võimaldav mehhanism muutus elu jaoks instinktiivseks, automaatselt toimivaks.

Seetõttu on enamikul elujuhtudel kehtivate üldistuste – st dogmade – kasutamine hädavajalik. Valdavalt tehakse seda alateadlikult ja automaatselt. Ja see alateadlik „dogmade“ rohke, aga sealjuures loominguline kasutamine on seniajani osa inimese eelisest superarvutite ees.

Rain Kooli unustab siinkohal postmodernismi sisulise ja inimkonda edasiviiva olemuse. Postmodernism on inimkonna ülestunnistus entsüklopedismi võimatusest ühe inimese (ja ka piiratud inimrühma) tasemel. (Poliitilises mudamaadluses kasutatakse igapäevaselt teistugust postmodernismi – postmodernismi kuritarvitamist, st tõevaba olemist.)

Dogmade põhjal otsustamise süvenemist toetab jõuliselt teravdatud võitlemine piiratud ressursside pärast ja seda toetav juriidiline dogmaatika. Kiiremale tegutsejale ainukinnistatakse nii esimese öö õiguse kui ka sedasi hõivatu edasise valitsemise absoluutsus. Teisiti öeldes: „Mina leidsin selle mänguauto siit liivakastist, seetõttu on see minu oma!“

Teine ja veel hullem dogmaatika võimendaja on postmodernismi kuritarvitamisele „liberaalse“ vabaduse andmine. Selle tulemus on karistamatu propagandatööstuse vohamine – nii ametlike valede kui ka ametlike vastuvalede levitamine (varjatult vandenõuteooriate tootmine selleks, et seejärel oleks neid hea kuulsusrikkalt purustada oma „õige“ propagandaga). Lisaks poliitilised salastamised ja „hooliv“ tsensuuri tegevus teabe moonutamiseks.

Selles kaoses asub tööle ka toodetud müraportsjonite vaba ümberkombineerimine omavahel ja kombineerumine tõese informatsiooniga. Lolluse vaba kasvamise võime ületab tohutult tarkuse kasvamise võimet.

Selles olukorras on mingigi adekvaatsusega otsuste tegemiseks vaja leida mõni suhteliselt sobiv dogmaatika. On vaja toetuspunkti reaalsesse maailma totaalselt sobimatu kiiremaks kõrvale heitmiseks. Kindlasti läheb seetõttu kaduma ka palju eluliselt olulist, kuid aega ootamiseks pole. Homse „eluilma“ ennustamisega on vaja valmis saada täna, mitte nädala pärast. Enamasti ei ole mingeid võimalusi asjade olemust nii üksipulki alusteni välja lahata, kui ma praegu siin teen.

Kindlasti kaasneb „igapäevadogmaatika“ paratamatu levimisega ka räigema dogmaatika võrsuma hakkamine. Viimane annab kaosesse kippuvas maailmas „häid“ lahendusi, palju kindlamaid ja paremaid kui sogane hall „igapäevadogmaatika“. Kindlasti nõustun ma Rain Kooliga aga selles, et üha laienev dogmaatillise käitumise levimine on hirmuäratav.

Siiski on võimalik vähendada (halva) dogmaatilisuse pealetungi. Selleks on vaja suurendada kodanike vastastikust usaldusväärsust. Anda kodanikele tagasi õigus vahetult usaldada kaaskodanikku, usaldada ilma vahendajate antavate lubakirjadeta. Kaasinimese vahetu usaldamise õigus ei tohi olla mingi privileeg, vaid normaalne inimeste olemise alus.

Vahetu usaldamise võimalikkus kiirendab ja täpsustab inimeste teabevahetust, vähendab abidogmade kasutamise vajadust. Vahetu vastastikuse usalduse põhine ühiskond oleks kindlasti samm kaugemale dogmade võimust, samm tagasi infoühiskonna poole. 

Riigi ülesanne kaasinimese vahetu usaldamise õiguse taastamisel on piisava kodanikke siduva ühise loomuliku teaberuumi toimimise tagamine. Inimene peab kaasinimest piisavalt üheselt ja hästi mõistma. Kaasinimese usaldusväärsuse tagamiseks on kahjuks vajalik ka usalduse kuritarvitajate elu piisavalt kibedaks muutmine.

Muidugi on täie kindlusega kaasinimese usaldusväärsuse suurendamise vastu laialdane inimhingede inseneride armee, kes näevad selles meeletut isikuvabaduse piiramist (loe: vabaduse piiramist, mis võimaldab kühveldada enda kaukasse halli ja kohati ka päris musta raha). Ja usaldusväärset, valdavas osas isetoimivat kodanikuühiskonda kardavad nad õigustatult. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: