31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther sellele uksele 95 teesi patukustutuse sedelite ehk lihtsustatult indulgentside müügi vastu.

Kui õpetaja Annika Laatsi tunnistas ETV saate „Suud puhtaks” saatejuhile Urmas Vainole, et samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule kooselu registreerimisele ja tema ei toeta kooseluseaduse tühistamist, polnud tema eesmärk tekitada EELK-s kirikulõhet. Aga ta teadis, et tema kirikus on nendele sõnadele rohkem mittemõistmist kui mõistmist.

500 aastat tagasi ei olnud ka Martin Lutheri soov uue usu rajamine, vaid vana reformimine. Ent 95 teesi naelutamisele järgnenud reformatsioon, mis toitus kiriku vaikimisest ja Lutheri tagakiusamisest, lõhestas katoliku kiriku ning sellest sündinud protestantlik usuvool luterlus on andnud sisu ja nime ka EELK-le.

Võib vaid oletada, millise ränga surve alla sattus Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, kui paljud kirikuinimesed nõudsid õpetaja Annika Laatsilt, kes avalikult tunnistas enda seismist seksuaalvähemuste õiguste eest, koguduse äravõtmist ja tema karistamist. Sest tema EELK vaimulikuna ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit.

Et mõista teist inimest tema olukorras, tuleb püüda vaadata selle inimese silmade läbi, astuda tema saabastesse ja panna ennast selle inimese olukorda, oli peapiiskop Viilma öelnud meile iseseisvuspäeval 2016. Aga ta kõneles siis Toomkiriku kantslist veelgi enam. Ja nimelt: „Kindlasti võime nõnda üksteist paremini mõistma hakata ja isegi sallima, kuid olen viimastel aegadel sageli imestanud, miks peaksime piirduma kõigest sallivusega ega taotle enamat. /---/ Meie peame elama ja tegutsema, samuti kõnelema armastuse kategoorias. Sellesse mahuvad ära kõik teised, sh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest. Armastus on märksa kõrgem ideaal kui kõik muud kaunid ja head eesmärgid kokku.”

Nüüd ei räägi peapiiskop enam armastusest, millesse mahub sallivus. „Paraku, pean kinnitama, et Annika Laatsi põhimõtteliselt toetavad seisukohad kooseluseadusele ja seisukoht, et kirik peaks samasooliste suhteid õnnistama ei esinda EELK kehtivaid seisukohti, vaid on nendega vastuolus. /---/ Kuidas üks EELK vaimulik on valmis avalikult oma kiriku seisukohtadega vastanduma, ma ei mõista, sest Annika Laats ei esindanud saates ainult iseennast, vaid rõhutas seda, et ta on kirikuõpetaja.”

Nii kirjutas peapiiskop nüüd, rahustades sissepoole seal nördinud kirikuinimesi ja näidates EELK-d väljapoole konservatiivsuse kantsina. Kolumnist Ahto Lobjakas sai seepeale Postimehes kirjutada, kuidas Viilma, püüdes oma karja lambaid sundida elama 19. sajandis, tõrjub kirikust ja Jumala armuni viivast distsipliinist eemale sadu ja võibolla tuhandeid inimesi.

17. aprillil 1521 astus Martin Luther selgitusi andma Wormsi riigipäeva ette, kuid keeldus oma vaadetest taganemast. Kuu aega hiljem pandi ta riigivande alla ja kuulutati lindpriiks.

Risti kirikuõpetaja Annika Laats peab kooseluseaduse avaliku toetamise eest kirikuvalitsuse koosolekul aru andma 2017. aasta novembri alguses. Ilmselt nõuab osa kohalolijaid tema tagandamist koguduse õpetaja kohalt.

Peapiiskop Viilma, kes otsib oma kirikule teed 21. sajandi turbulentsis, peab leidma nüüd viisi, kuidas kaitsta õpetaja Annika Laatsi õigust oma tõlgendusele Jumala armust ja mõistmisest, kuidas rahustada dogmaatikuid ning kuidas näidata, et EELK ei ole koht, kus iseseisev teoloogiline mõtlemine või arvamuse avaldamine oleks keelatud.

Kas kirikuvalitsuse koosolek suudab kõneleda armastuse kategoorias, kuhu mahuvad kõik teised, sh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest?

Või ei suuda seda mitte?

Kirikuõpetaja Annika Laats küsis „Suud puhtaks!” saates EKRE poliitikult Jaak Madisonilt midagi, mille sarnast küsivad nüüd paljud kirikust ja lihtsalt headusest hoolivad inimesed, kes näevad halastuse ja mõistmise allasurumist: „Ma vaatan juba tund aega teile silma ja püüan mõista – miks te seda teete? See on halastamatu. See on läbinisti halastamatu.” •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.