Toomas Sildam: õpetaja Annika Laatsi kirikuuks ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam.
Toomas Sildam. Autor/allikas: Scanpix

„Kas kirikuvalitsuse koosolek suudab kõneleda armastuse kategoorias, kuhu mahuvad mh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest? Või ei suuda seda mitte?” küsib Toomas Sildam oma arvamusloos.

31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther sellele uksele 95 teesi patukustutuse sedelite ehk lihtsustatult indulgentside müügi vastu.

Kui õpetaja Annika Laatsi tunnistas ETV saate „Suud puhtaks” saatejuhile Urmas Vainole, et samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule kooselu registreerimisele ja tema ei toeta kooseluseaduse tühistamist, polnud tema eesmärk tekitada EELK-s kirikulõhet. Aga ta teadis, et tema kirikus on nendele sõnadele rohkem mittemõistmist kui mõistmist.

500 aastat tagasi ei olnud ka Martin Lutheri soov uue usu rajamine, vaid vana reformimine. Ent 95 teesi naelutamisele järgnenud reformatsioon, mis toitus kiriku vaikimisest ja Lutheri tagakiusamisest, lõhestas katoliku kiriku ning sellest sündinud protestantlik usuvool luterlus on andnud sisu ja nime ka EELK-le.

Võib vaid oletada, millise ränga surve alla sattus Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, kui paljud kirikuinimesed nõudsid õpetaja Annika Laatsilt, kes avalikult tunnistas enda seismist seksuaalvähemuste õiguste eest, koguduse äravõtmist ja tema karistamist. Sest tema EELK vaimulikuna ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit.

Et mõista teist inimest tema olukorras, tuleb püüda vaadata selle inimese silmade läbi, astuda tema saabastesse ja panna ennast selle inimese olukorda, oli peapiiskop Viilma öelnud meile iseseisvuspäeval 2016. Aga ta kõneles siis Toomkiriku kantslist veelgi enam. Ja nimelt: „Kindlasti võime nõnda üksteist paremini mõistma hakata ja isegi sallima, kuid olen viimastel aegadel sageli imestanud, miks peaksime piirduma kõigest sallivusega ega taotle enamat. /---/ Meie peame elama ja tegutsema, samuti kõnelema armastuse kategoorias. Sellesse mahuvad ära kõik teised, sh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest. Armastus on märksa kõrgem ideaal kui kõik muud kaunid ja head eesmärgid kokku.”

Nüüd ei räägi peapiiskop enam armastusest, millesse mahub sallivus. „Paraku, pean kinnitama, et Annika Laatsi põhimõtteliselt toetavad seisukohad kooseluseadusele ja seisukoht, et kirik peaks samasooliste suhteid õnnistama ei esinda EELK kehtivaid seisukohti, vaid on nendega vastuolus. /---/ Kuidas üks EELK vaimulik on valmis avalikult oma kiriku seisukohtadega vastanduma, ma ei mõista, sest Annika Laats ei esindanud saates ainult iseennast, vaid rõhutas seda, et ta on kirikuõpetaja.”

Nii kirjutas peapiiskop nüüd, rahustades sissepoole seal nördinud kirikuinimesi ja näidates EELK-d väljapoole konservatiivsuse kantsina. Kolumnist Ahto Lobjakas sai seepeale Postimehes kirjutada, kuidas Viilma, püüdes oma karja lambaid sundida elama 19. sajandis, tõrjub kirikust ja Jumala armuni viivast distsipliinist eemale sadu ja võibolla tuhandeid inimesi.

17. aprillil 1521 astus Martin Luther selgitusi andma Wormsi riigipäeva ette, kuid keeldus oma vaadetest taganemast. Kuu aega hiljem pandi ta riigivande alla ja kuulutati lindpriiks.

Risti kirikuõpetaja Annika Laats peab kooseluseaduse avaliku toetamise eest kirikuvalitsuse koosolekul aru andma 2017. aasta novembri alguses. Ilmselt nõuab osa kohalolijaid tema tagandamist koguduse õpetaja kohalt.

Peapiiskop Viilma, kes otsib oma kirikule teed 21. sajandi turbulentsis, peab leidma nüüd viisi, kuidas kaitsta õpetaja Annika Laatsi õigust oma tõlgendusele Jumala armust ja mõistmisest, kuidas rahustada dogmaatikuid ning kuidas näidata, et EELK ei ole koht, kus iseseisev teoloogiline mõtlemine või arvamuse avaldamine oleks keelatud.

Kas kirikuvalitsuse koosolek suudab kõneleda armastuse kategoorias, kuhu mahuvad kõik teised, sh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest?

Või ei suuda seda mitte?

Kirikuõpetaja Annika Laats küsis „Suud puhtaks!” saates EKRE poliitikult Jaak Madisonilt midagi, mille sarnast küsivad nüüd paljud kirikust ja lihtsalt headusest hoolivad inimesed, kes näevad halastuse ja mõistmise allasurumist: „Ma vaatan juba tund aega teile silma ja püüan mõista – miks te seda teete? See on halastamatu. See on läbinisti halastamatu.” •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid: eesti keeles ongi olevik juba ka tulevik

President Kersti Kaljulaid tänas teenetemärkide üleandmisel Eesti inimesi viimase veerandsajandi jooksul tehtud töö eest. "Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka."

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

uudised
Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: