Eesti euroraha vähenemine lööb valusaimalt haridus- ja sotsiaalvaldkonda ({{commentsTotal}})

Eesti on Euroopa Liidult saanud toetustena kokku üle 12 miljardi euro ja on seni nautinud saaja rolli. Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, mis algab 2021. aastal, vähenevad meie toetused 40 protsenti, sest Eesti on muutunud rikkamaks. Enim saavad kannatada haridus- ja sotsiaalvaldkond.

Toetuste vähemise tõttu vajavad riigi paljud senised tegevused ja teenused lisaraha, rahastamise ümberkorraldust või siis nendest loobumist. Kuidas seda teha, riigil praegu veel plaani pole, kuivõrd paljudes valdkondades on Eesti välisabisõltuvuses.

Erivajadustega inimestele mõeldud külasid on üle Eesti ehitatud 11, selleks on kulunud üle 20 miljoni Euroopa Liidu abiraha.

Suurte hooldekodude asemel loodavaid hoolekandeüksusi rajatakse euroaraha toel sadakond, neid aga peetakse ülal Eesti riigi raha eest.

"Meie ettevõte on neid investeeringuid tehes ikkagi väga täpselt kalkuleerinud, et need rahad saavad otsa ja me peame olema võimelised ise edaspidi hakkama saama. See tähendab, et oleme teinud oma tasuvusarvutused, vaadanud, et see ruumikasustus oleks efektiivne, hilisemad kommunaalkulud oleksid sellised, et seda oleks võimalik meie riigi rahakotist ilma suuremate kuludeta ülal pidada," räägib AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarjo Mändmaa.

Praegu saab Eesti ühe Euroopale antud euro eest vastu neli eurot. See vahekord muutub aga juba alates 2021. aastast palju väiksemaks.

Eesti sotsiaalvaldkonna erinevate teenuse rahastamine on see, mis Euroopa Liidu toetuste vähenemise tõttu satub ohtu.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul mõeldakse tulevasele abiraha vähenemisele igapäevaselt.

"Vahendeid sotsiaalkaitse valdkonnas on kindlasti vaja juurde, see on selge. Osaliselt tuleb vaadata iga meedet, mis Euroopa Liidu vahenditega on kaetud, kuidas sealt väljutakse, aga teistpidi ka struktuurselt on meil puudu, arvestades ühiskonnaliikmete vajadusi," möönab Kuuse.

Lahendusi sotsiaalvaldkonna kitsaskohtedele loomulikult veel pole.

Hoopis keerulisemaks muutub olukord aga näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, mille üheks põhiliseks ülesandeks ongi Euroopa Liidu vahenditest toetada ettevõtluse ja ekspordi arengut. Riigieelarvest saab EAS pisku.

"Kui me räägime 2017. aasta eelarvest, siis tõepoolest on nii, et 200 miljonit on kokku ja sellest 15 miljonit on riigieelarvelised vahendid. Fakt on see, et me oleme täna olukorras, kus me peaksime hakkama mõtlema, et kui eurorahastus väeheneb, siis millise osa riigivahenditest kuhu me peaksime suurendama ja suunama," ütleb EAS-i juhatuse esimees Alo Ivask.

Ivaski sõnul tuleb valitsusel põhimõtteliselt otsustada, kui suures mahus ja kelle vahendusel tahetakse ettevõtlust, turismi ja Eestit kui sihtriiki arendada ning propageerida.

Rahaliselt kõige suuremas mahus on Euroopa Liit Eestit toetanud transpordi ja taristu arendamisel. Selle eelarveperioodiga saavad need investeeringud läbi ja siis on aeg keskenduda pehmematele väärtustele.

Euroopa Liidu toetuse vähenemise juures on kogu kurja juur paradoksaalselt selles, et Eesti riik on muutunud rikkamaks. Rahandusministeeriumi hinnangul väljub Eesti suure tõenäosusega 2021. aastaga algaval eelarveperioodil vähemarenenud piirkondade kategooriast, kes saavad euroliidust enim toetusi.

Kuna Eesti jõukus on suurenenud 75 protsendini liidu keskmisest, hakkame me kuuluma üleminekupiirkondade kategooriasse. Arenenud riikides ületab SKP elaniku kohta 90 protsendi piiri.

Praegusel eelarveperioodil ehk aastateks 2014-2020 on Eestil kasutada ilma põllumajanduse toetuseta 3,5 miljardit eurot. Arenguedusammude tõttu vähenevad Eesti toetused järgmisel perioodil 1,5 miljardi euro võrra.

"Me esialgsel hinnangul saame järgmine periood struktuurivahendeid kahe miljardi euro kandis edasi, mis tähendab, et see vähenemine oleks kuskil kolmandik ja kui nö aasta keskmisena võtta, siis ca 150 miljonit aastas väheneks abi Euroopa Liidu suunalt," ütleb rahandusministeeriumi riigieelarveosakonna nõunik Rando Härginen.

Härginen rahustab, et üldiselt liiguvad Euroopa Liidu põhiseisukohate järgi arenenumate riikide toetused just sotsiaal- ja haridusvaldkondadele.

"Kui me liigume nö jõukama piirkonna kategooriasse, siis tavaliselt rahapiirangud on "betoonile" suuremad ja just "pehmetele" tegevustele suunatakse rohkem vahendeid. Kui meil need pehmed tegevused võib-olla ongi mitmedat perioodi sellist püsikulude tüüpi katmist olnud, ka nende puhul ei ole see langus nii oluliselt suur," leiab Härginen.

Riigikontrolli peatselt valmivast audist selgub, et ministeeriumid peavad järgmisel eelarveperioodil vajalikuks jätkata pea kõigi tegevustega, mida praegu viiakse ellu toetusraha abil.

Kokku rahastatakse neid praegusel Euroopa Liidu eelarveperioodil kolme miljardi euro ulatuses. Riigikontrolör Alar Karis tuletab meelde, et järgmisel perioodil on selleks kasutada kaks miljardit eurot.

Kuna ministeeriumitelt saadetud hinnangutest lähtub, et nad ei soovi oma kulustest loobuda, tuleb riigil leida igal aastal 150-200 miljonit eurot lisaraha.

Karise sõnul näitab see olukord, et meil on päris palju valdkondi, kus on välja kujunenud välisabisõltuvus. Ministeeriumite vastuste järgi võivad kannata paljud igapäevategevused, nagu hoolekandeteenused, ettevõtluse ja IT arendamine, transpordi kvaliteet, haridus ja täiendõpe, keskkonnaeesmärgid, maapiirkondade areng ja töökohtade loomine.

"Kindlasti on valdkondi, mis on olulised ja üks, mida võiks välja tuua, on töövõimereform, mis on suhteliselt rahamahukas ja see raha on kõik planeeritud välisvahenditest ehk siis Euroopa Liidu rahadest. Siin on palju asju sotsiaalvaldkonnas, hariduses-teaduses. Kõik haridustasemed võivad kannatada," loetleb riigikontrolör.

Karise sõnul tuleb tulevikus paramatult riigil oma rahakotiga hakkama saada. Samuti ei tohi unustada, et tulevikus me anname Euroopa Liidule juba rohkem, kui ise vastu saame.

"Aga me oleme seda ise juba 30 aastat tagasi öelnud, et isemajandav Eesti, see ongi meie eesmärk. Kui me nüüd 30 või 35 aastat hiljem jõuame sinna, et me saame ennast ise majandada, siis see on ju väga hea tulemus," leiab Karis.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: