Väikelastele sobiv gripivaktsiin saab selleks hooajaks lõplikult otsa
Sel hooajal saadaolevast kahest gripivaktsiinist vaid üks sobib ka alla kolmeaastastele lastele ning praegu on seda veel mõningates apteekides ja polikliinikutes saadaval, aga lõppemisel lisakoguseid Eestisse ei tooda. Tänavu on end gripi vastu vaktsineerinud sedavõrd palju inimesi, et kogu hooajaks mõeldud kogus sai müüdud juba oktoobris.
Sel hooajal on Eestisse toodud ligikaudu 77 500 gripivaktsiini annust, kuigi vaktsiinide tootjate esialgne plaan nägi ette, et kogu hooajaks jätkub siin 63 000 annusest. See kogus oli otsas aga juba oktoobris.
Gripihooaja keskel vaktsiini enam juurde ei toodeta, sest tootmisaeg on pikk, ning seetõttu saab tootja lisaannuseid siia tuua vaid juhul, kui tal õnnestub jõuda kokkuleppele teiste riikidega, kes midagi oma varudest eraldavad.
Lisatarned on aga ebastabiilsed ning sel sügisel on vaktsiinipartiid aeg-ajalt hulgiladudes otsa lõppenud.
Tänavu on saadaval kaht tüüpi vaktsiini, millest üks kaitseb nelja ja teine kolme gripitüve vastu. Neist viimane, Influvac, sobib ka väikelaste vaktsineerimiseks, kuid just selle varusid pärast lõppemist enam täiendada ei saa.
"Kolmevalentse vaktsiini Influvac viimane lisapartii saabus Eestisse möödunud nädala lõpus ning seda on mõningates apteekides ja tervishoiuasutustes veel saadaval, kuid täiendavaid koguseid müügiloa hoidja kinnitusel juurde hankida ei ole võimalik," ütles ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektor Klara Saar.
Ta lisas, et neljapäeval saabus Eestisse 11 500 annust neljavalentset vaktsiini VaxigripTetra, millega saab vaktsineerida alates kolmandast eluaastast, ning see on üle Eesti saadaval.
Selle üle, kui palju inimesi end gripi vastu vaktsineerib, peab arvet terviseamet. Nende statistikast ilmneb, et tänavu on huvi vaktsiini vastu eriti suur, aga soovijate arv on kasvanud juba mitu aastat järjest.
Enamik vaktsineerijaid laseb endale haiguse eest kaitsva süsti teha aasta viimases kvartalis. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri märkis, et tänavuse viimase kvartali andmed pannakse kokku tuleva aasta jaanuaris, aga kui eri aastate kolmandaid kvartaleid võrrelda, siis nii aktiivset vaktsineerimist nagu sel sügisel pole varasematel aastatel olnud.
Kui tänavu lasi gripivaktsiini kolmandas kvartalis teha ligi 8000 inimest, siis eelmise aasta samal perioodil oli neid ligi 5200 ja näiteks 2013. aastal veidi alla 600.
Kui vaadata viimase kümmekonna aasta andmeid, siis aktiivselt vaktsineeriti end gripi vastu ka 2009. aastal, kui kaitsesüsti lasi teha üle 32 600 inimese, aasta hiljem oli aga vaktsineerijate hulk langenud 17 400 kanti ning 2012. aastal oli neid kõigest 13 600 ringis.
Saluri ütles vahepealse langusperioodi kohta, et 2009.-2010. aasta gripihooajal, mil Eestisse jõudis seagripi nime all tuntud AH1N1, oli vaktsineerimisaktiivsus madal sel põhjusel, et hooaja alguses vaktsiini Eestis saada ei olnudki ning uus vaktsiin jõudis kohale ajaks, mil haigestumise kõrgaeg oli möödas.
Sel ajal õpetas terviseamet inimestele kampaania korras, kuidas ise end haiguse eest kaitsta ja nakatumisriski vähendada.
2012. aasta languse kohta oletas Saluri, et just toona hakati Soomes ja Rootsis rääkima seagripivaktsiiniga seotud narkolepsiajuhtumitest, mis võisid ka Eesti inimesi otsuse tegemisel mõjutada.
Nüüdseks on olukord selline, et juba kolmandat aastat järjest ei jätku vaktsiini kõigile soovijatele. Terviseameti esindaja sõnul on gripi vastu vaktsineerijate hulk Eestis siiski väike ning on küll arutatud, et riik võiks teatud risirühmadele gripivaktsiini kompenseerima hakata, kuid konkreetsete ettepanekute või otsusteni pole jõutud.
Saluri lisas, et kuni kompenseerimist ei toimu, ei ületa selle vaktsiiniga hõlmatus rohkem kui kuut protsenti elanikkonnast.
Toimetaja: Karin Koppel