Aasta kodanik on Rasmus Rask
Tänavuse aasta kodaniku tiitli pälvis SA Kiusamisvaba Kool eestvedaja ning sel sügisel eraalgatusena alustanud kolmkeelse keelekümblusprogrammiga põhikooli Avatud Kool asutaja Rasmus Rask.
Raski sõnul on aasta kodaniku tiitel talle suur au ning see on ka märk, et teemad, millesse ta on viimastel aastatel panustanud, on Eesti ühiskonna arengu seisukohast olulised.
"Ma olen pidanud enda jaoks oluliseks, et minu tegemistes on sotsiaalne mõõde, ja ma ei tahaks kumbagi ohverdada. Ma tunnen end ettevõtjana mugavalt, aga see on see, mida ma tahan edaspidigi teha," ütles Rask "Aktuaalsele kaamerale".
"Tunnen, et olen täna õnnelik: mul on armastav perekond ning mul on omad väikesed ettevõtmised, mis on mulle tähenduslikud. Olen uhkusega Eesti kodanik. See tiitel annab mulle edasiseks jõudu ja indu," ütles Rask.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Rasmus Rask ühiskonna suhtes hooliv ja vastutustundliku ellusuhtumisega inimene.
"Raski sõnadele järgnevad ka teod, mis paljuski on pühendatud just meie järelkasvule. Tunnustan vastset aasta kodanikku tema tähelepanelikkuse ja panuse eest aidata luua avatud ja ühtehoidvat Eestit, kus elavad julged ja hoolivad inimesed," lausus Saar.
Aasta kodaniku aunimetusele esitati ühtekokku 27 kandidaati. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu anti aunimetus välja 15. korda.
Aasta kodaniku tiitli on varem saanud:
2016 - Kristi Liiva, 2015 – Helen Sildna, 2014 – Ilma Adamson, 2013 – Marju Kõivupuu, 2012 – Krista Aru, 2011 – Konstantin Vassiljev, 2010 – Pieter Boerefijn, 2009 – Erkki-Sven Tüür, 2008 – Rainer Nõlvak, 2007 – Lagle Parek, 2006 – Andrus Veerpalu, 2005 – perekond Kai ja Arend Adamson, 2004 – Jüri Jaanson, 2003 – Lennart Meri.
Toimetaja: Urmet Kook