"Mulle tundub, et tänases Eestis on see täiesti mõttetu taak, mida me endaga Nõukogude Eestist või Nõukogude Liidust kaasas kanname," rääkis Rask rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis.

Raski sõnul saab ta aru, et kui aastal 1991 Põhiseadust kirjutati ja see 1992. aastal vastu võeti, oli olukord sootuks teine.

"Aga kui ma täna vaatan kasvõi Avatud Kooli, siis seal õpivad koos eesti ja vene lapsed, kellest viimastel on vene taustaga vanemad ja vanavanemad. Jah, ma ei tea täpselt, kui paljudel neist pole kodakondsust, aga mulle tundub praegune olukord inimeste jagamine kahte klassi - ühed on õiged Eesti inimesed ja teised ei ole."

Raski sõnul suudavad noored vene rahvusest inimesed eesti keele küll ära õppida, aga eakatele inimestele on see suur probleem, mistõttu nad ei lähegi eksamile ega taotle kodakondsust.

"Ma leian, et Eesti riik on täna piisavalt küps, et  teha žest ja anda kodakondsus neile, kellele kodu on Eestis, aga kes ei suuda keeleeksamit ära teha," sõnas Rask.

2017. aasta alguses oli Eestis ligi 82300 nn hallipassimeest ehk kodakondsuseta isikut.