Eestis läheneb kaugküttest soojuse tootmise osakaal 50-protsendini ({{commentsTotal}})

Eesti riik on tänaseks juba ületanud kohustuse võtta aastaks 2020 kasutusele 25 protsendi ulatuses taastuvenergiat, 2030. aastaks peaks plaanide kohaselt kogu Eestis kasutatavast ja kulutatavast energiast tulema juba pool tuulest, päikesest, biomassist ja biogaasist.

 

Juba täna saab Eestis kasutatavast energiast 29 protsenti taastuvatest allikatest ning suurema osakaalu annab just biomassist saadav kaugkütte soojusenergia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Ando Leppimani sõnul on kaugküttest soojuse tootmisel oskaal Eestis lähenemas 50-protsendile.

"Meil on olemas ka toetusmeetmed, et katlamajasid ümber ehitada biomassile, et minna ära põlevkiviõlilt ja maagaasilt. Aga teine pool kindlasti on turu enda hindade küsimus, et lihtsalt biomassist soojuse tootmine ongi mõistlikum," märkis ta.

Rohelist elektrit tuleb samuti 2/3 ulatuses biomassist ja 1/3 ulatuses tuulest ja päikesest. 140 arvestatavat tuugenit annavad praegu aastas suurusjärgus 310 MW elektrit. Kuna maismaa tuuleparkide rajamisel on erinevaid takistusi, siis võib kümnekonna aasta pärast tuule osakaal elektri tootmisel kasvada mitu korda ehk kuni 1500 MW-ni just merre rajatavate tuuleparkide arvelt.

Eesti Tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kaasonen märkis, et täna tuleb kuskil kuus protsenti meie tarbimisest tuuleenergiast ja kui vaadata värskelt kinnitatud energiamajanduse arengukava, siis see näeb ette, et võiks tulla aastaks 2030 kuni 50 protsenti taastuvenergiast.

"Ja suurim osa tulebki just tuuleenergiast. Nüüd on küsimus, kui palju me saame maismaale veel tuulikuid panna ja kui palju tuleks panna merre. Minu hinnangul pole see 50 protsendi eesmärk, mille Eesti on võtnud, teostatav ilma meretuuleparkide kasutusele võtmata," ütles ta.

Eestis makstakse praegu taastuvenergia tootjatele aastas toetusteks suurusjärgus 70 miljonit eurot. Samas usuvad asjatundjad, et tänu tehnoloogia arengule peaks toetus rohelise energia saamiseks tulevikus vähenema. Ja seda nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

"Täna tuleb ükskõik millisele uuele elektrijaamale peale maksta, sest elektrituru hinnaga uusi investeeringuid ei tee. Aga tuuleenergial see osa kogu aeg väheneb ja ka Euroopa Liit motiveerib riike üle minema vähempakkumiste süsteemile. Näiteks Leedus ja teistes riikides, kus on vähempakkumised toimunud, seal on tuuleenergia hind oluliselt odavam, kui me täna Eestis maksame," nentis Kasonen.

 

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: