Kaugküttepakkujad tahavad ka võrgutasu küsima hakata
Eesti kaugküttepakkujad otsivad võimalusi kehtestada kahetariifiline küttehind, mis tähendaks, et võrgutasu peab maksma ka see, kes oma kütet sisse ei lülita.
Eesti kaugküttepakkujad soovivad üle minna kahetariifilisele hinnapoliitikale, kus tarbimis- ja võrgutasud oleks eraldatud. Enim mõjutaks see neid, kes kasutavad kaugkütet vaid külmadel talvekuudel lisaküttena.
Eestis kasutatakse üha enam kombineeritud küttelahendusi, mis tähendab, et tarbija toetub suuremas osas soojuspumbale ning kaugküte lülitatakse sisse alles siis, kui soojuspumbast enam ei piisa. OÜ Maaküte insener Marek Plaamus rääkis ERR-ile, et ühelt poolt soovitakse taaskasutada hoones juba tekkinud soojust, kuid teisalt paigaldatakse üha enam ka maakütte või näiteks õhk-vesi soojuspumpasid.
"Inimesi, kes soovivad sellesse süsteemi investeerida, veab soojuse hind. Ehk kaugkütte hind võimaldab mõelda sellele, et sooviks kokku hoida ja püsikulusid vähendada," ütles Plaamus.
Soojuspumba soetanud tarbijale tähendab see kokkuhoidu, aga kaugküttepakkujale omakorda asjatut kulu. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja selgitas, et isegi kui klient kasutab kaugkütet ainult kõige külmemal talvekuul, peab selleks vajalik taristu olema valmis aastaringselt.
"Siis tegelikult juhtub niimoodi, selle võimaluse olemasolu maksavad kinni need kliendid, kes ise soojust ei tooda ja sada protsenti oma soojusest saavad kaugküttevõrgust," märkis Umbleja.
Sestap soovivad kaugküttepakkujad jagada küttehinnad kaheks – võrgutasuks ja tarbimispõhiseks tasuks. Ehk lihtsustatult, küsida raha nii nagu küsitakse praegu elekrienergia eest ning võrgutasu peaks maksma ka nendel kuudel, mil kogu hoone küttevajadus tagatakse kohapeal.
"Tegelikult on see teema üleval olnud juba seiste-kaheksa aastat. Esialgu küll väga üksikutes kohtades suurtes võrgupiirkondades, kus ühe hoone üleviimine paralleelsoojustootmise viisile ei avalda väga suurt mõju. Aga mida aeg edasi, siis paratamatult soojusettevõtjad peavad hinnakujundusega paindlikumalt tegelema," rääkis Umbleja.
Võimaluse kahetariifiliseks hinnaks pakkus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja juba aastaid tagasi, kuid kaugkütteseaduse muudatus, mis selle põhimõtted paika oleks pannud, jäi läinud suvel riigikokku toppama. Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab aga ütleb, et kahetariifilist hinda lubab ka tänane seadus.
"Täna on nii, et kaugkütte-ettevõtjad peavad need põhimõtted ise välja töötama ja neid väga põhjalikult tarbijatele tutvustama. Ja meie ülesanne on ära kontrollida, et hinna kujunemise alused ja põhimõtted oleks põhjendatud," selgitas Haab.
Ka võrgutasu puhul peab ettevõtja tõendama, et küsib raha reaalse teenuse eest ja liialt suurt kasu selle pealt ei teeni.
Kahetariifiline küttehind pole siiski veel saabuva talve küsimus. Külli Haab ütles, et mõned kaugküttepakkujad on sellest konkurentsiametiga rääkinud, kuid ühtegi konkreetset avaldust ta veel näinud ei ole. Ka Siim Umbleja usub, et esimesed soojustootjad võtavad selle kasutusele järgmiseks küttehooajaks.
Kui suur osa tänastest küttekuludest võrgutasuks arvutatakse, sõltub suuresti kaugkütte piirkonnast ning võib erinevatel hinnangutel kõikuda kümne ja viiekümne protsendi vahel. Laias laastus saab öelda, et suuremates kaugküttepiirkondades on võrgutasu osa väiksem. Nendes piirkondades, kus tarbijaid on vähem, tuleb võrgutasu rohkem maksta. Kuna võrgutasu aitab ettevõtte kulusid jaotada ka nendega, kes kasutavad kaugkütet harva, tähendab see suurele osale tarbijatest pigem võitu. Ehk keskmises Annelinna või Lasnamäe korteris võivad küttekulud pisut langeda. Samas nende jaoks, kes kasutavad kombineeritud küttelahndusi, tähendaks võrgutasu olulist lisakulu. Marek Plaamus niisugust muudatust mõistlikuks ei pea ning usub, et soojuspumba süsteemide müüki see muudatus kindlasti vähendab.
"Minu meelest on see selline olukord, kus teatud hulk inimesi läheks täna poodi ja ütleks, et nad kilekotte enam ei osta. Ja siis plastitootja kehtestaks mingi tariifi ja ütleks, et nad on arvestanud plastitootmisega ja ei saaks ilma tariifita ka teistele inimestele enam kilekottide tootmist tagada."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi