Mirjam Mõttus: tormist, infost ja info jagamisest
Lõuna-Eestit tabanud torm jättis kümnendiku Eesti inimestest elektri ja mobiililevita. Piltlikult öeldes lükkas see pideva infovooga harjunud heaoluühiskonna liikmed päevadeks kotti. Selline olukord tekitas hirmu ja muret, et mis saab edasi ja kust saada infot. Õigustatult tekkis kodanikel suur ootus rahvusringhäälingu kui infokandja suhtes, arutleb Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.
Teisipäev, 29. oktoober. Lõuna-Eesti inimesed olid selleks hetkeks olnud 48 tundi elektri ja mobiililevita. Läti piiri ääres kasutati välismaailmaga suhtlemiseks Läti võrku, Vene piiri ääres Vene võrku. Läti võrgust helistamine on peale rändlustasude kaotamist rahakotile talutav, kuid kõne vene võrgus maksab enam kui seitse eurot minut. Suhelda oli aga vaja.
Omavalitsused ja ettevõtjad otsisid üle Eesti generaatoreid. Pideva infovooga harjunud kodanikud sattusid teadmatusse ja muutusid sellest tulenevalt ka aina murelikemaks. Alevikes elavatel kortermajade elanikel polnud sooja ega vett. Imikuid hoiti ööpäevaringselt paksude kombekate sees.
Omavalitsuste kriisikomisjonid käisid koos ning prooviti anda endast parim, muuhulgas jagati kohalikele elanikele infot interneti ja sotsiaalmeedia kaudu.
Näiteks kirjutas Rõuge vald 28. oktoobri õhtul oma valla sotsiaalmeediakontol, et Haanja piirkonna inimestel on ajutiselt veevarustus taastatud. Paluti vett mõistlikult tarbida ja seda ka ööseks varuda.
Veel samal päeval sain kõne Haanja piirkonna elanikult, kes üsna ärritatud meeleolus esitas asjakohase küsimuse: miks suhtleb vald kodanikega sotsiaalmeedia kaudu, kui elektrit ega mobiililevi pole. Miks Vikerraadio neid sõnumeid ei esita, küsis ta viimaks.
Sellest küsimusest sai kriisipäevade üks kesksemaid küsimusi. Miks ei informeeritud infosulgu jäänud elanikke avalik-õigusliku ringhäälingu kaudu. Sain mitmeid kõnesid, inimestelt, kes kurtsid, et nad kuulavad raadiot, kuid seal ei anta nende jaoks olulist infot.
Vana hea raadio
Siinkohal tasub meelde tuletada, et siseministeerium on soovitanud kodanikel kodusesse kriisipaketti varuda lisaks toiduainetele, tikkudele, küünaldele ja muule tarvilikule ka patareidel töötava raadio. Vana hea raadio, mis töötab ka siis, kui kergelt haavatav online-maailm side puudumise tõttu kokku variseb.
Kusjuures targemad teavad, et FM-sagedust saab väga edukalt ka autoraadiost või näiteks oma mobiilist kuulata. Just – mobiilist! Piisab vaid telefonile kõrvaklapid külge ühendada, mobiililevi ega interneti pole seejuures vajagi. Kõrvaklapid toimivad antennina ja oletegi raadiolainel.
Tõsi, igas kaasaegses telefonis see paraku ei toimi. Möödunud kriisi valguses küsivad aga kodanikud õigustatult, mis on sellest kasu, kui infot nagunii ei edastatud.
ERR täitis oma rolli uudiste edastamise mõttes nii nagu ta seda täitma peab, puudu jäi kriisist puudutatud elanikkonna informeerimisest. Kuid elanikkonnale mõeldud informatsiooni hankimine pole ERR-i ülesanne. Siinkohal saab rahvusringhääling olla infovahendaja rollis, aga mitte infokoguja rollis. Ehk teisisõnu, info peaks tuleb ikkagi neilt, kellel on vaja edastada sõnumit.
Kriisi esimesel päeval, mil Võru linn oli juba neli tundi ilma vooluta olnud, sain kõne abilinnapealt. Ta palus rahvusringhäälingu raadiouudiste lauanumbrit. Seda juhuks, kui mind pole enam võimalik kätte saada. Enamike operaatorite levi oli linnast kadunud.
Kriisikomisjon mõistis, et ainuke võimalus tõelise häda korral kodanikeni jõuda, on raadio. Võru linn pääses siiski kerge kaheksatunnise voolukatkestusega ja vajadust erakorraliste sõnumite edastamise järgi ei tekkinud.
Kolmapäeval, mil kriisist oli möödas pea 72 tundi, sain äreva kõne Põlva vallalt. Nad olid valla kodulehel andnud teada, et Mooste neljasajale elanikule on avatud supiköök ja võimalus laadida akusid.
Ettevalmistamisel oli evakuatsioonikoht, kuhu inimesed saanuks külma eest sooja minna. Õigel hetkel tabasid nad, et elektri ja levita inimesi ei saa teavitada kanalite kaudu, mis eeldavad elektrit ja levi. Nii saatsid nad oma teate ka rahvusringhäälingu uudistele ja uurisid, kas sõnum on ikka kohale jõudnud. Sõnum jõudis kohale ja loeti ka ette. Samamoodi talitas Räpina vald, kust edastati info Vikerraadiole. Ka see info loeti ette.
Mis läks siis valesti?
Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juht ütleb, et ERR oli kohal ja andis oma parima. Kõik ringhäälingule edastatud sõnumid loeti olenemata eetriajast ette ning midagi ei jäetud kajastamata.
Pigem sai probleemiks see, et omavalitsused ise ei kiirustanud elanikkonnaga raadio vahendusel infot jagama. Ringhäälingu rollist kriiside kajastamisel on räägitud, aga päriselt pole selle võimalusega keegi arvestanud.
ERR-i uudistejuhid ütlevad, et ringhääling oli valmis tegutsema, aga see eeldanuks, et on infot, mida edastada. Elektrilevi oleks võinud väga edukalt asuda ringhäälinguga tihedasse suhtlusesse, et vajalik info kodanikeni viia. Samuti võinuks omavalitsused oma sõnumite edastamiseks levist ära lõigatud inimestega suhtlemiseks just raadio valida.
Mis on selle kriisi õppetund? Sellises olukorras peab omavalitsus läbi mõtlema, mis on hädatarvilik info, mida on vaja inimestel teada ja seejärel helistada rahvusringhäälingusse. ERR on alati valmis inimestele appi tulema, aga kriisiolukord eeldab, et on infot millega appi tulla.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel