Need pered, kellel on hoovi peal alles veel sellised vanad head lollikindlad asjad nagu vändaga kaev või välikäimla on kriiside puhul igatahes paremini kindlustatud ja tegelikult saabki ju iga kriis alguse üksikindiviidist. Milline on teie pere kriisikäitumise plaan?

"Meil on ka kõik need kaasaegsed hüved on olemas, aga me ei ole ära kaotanud ka neid vanu häid tagavaravariante, nagu näha, kaevust saab vee lisaks pumbale ka pangega kätte, vändaga, toas on ahi, puuküttega pliit lisaks soojuspumbale ja pesta saab saunas," ütles Rasina elanik Raivo Sildoja.

Lisaks ostis Sildoja oma tallu elektrigeneraatori. "Hädaga sai ostetud, kui vool ära oli, et päästa oma sügavkülma sisu."

"Siin on varustus, mida on vaja, et Eesti mõistes kriisi üle elada, mis peaks kestma 48 tundi, aga saab ka kauem hakkama, tuli välja. Joogivesi ilmselgelt, tule saad siis petrooliumlambist või küünaldega, süüa teed matkapliidi peal gaasiballooniga," rääkis omakorda Mooste elanik Kadri Pärli.

Sellest kõigest on aga vähe kasu, kui olla kortermaja elanik. Kadri jäi ühes teiste 400 Mooste elanikuga 72 tunniks lisaks elektrile ilma ka veest ja soojast.

"Õhtul kell seitse oli mul 13,9 kraadi ja enam neljandat päeva ei kesta seda külma ära, nii et lapsed ma viisin ära. Meil ei olnud mitte midagi, kui vaid tahtejõud. Kolmapäeva hommikul tuli vald meile appi, kes siis pani sildid ustele, et lõuna ajal võite minna akusid laadima, sooja ja antakse ka suppi, aga me olime selleks ajaks juba nii kaua ära olnud," meenutas ta.

Elanikud, ettevõtjad, kohalikud omavalitused kõik ütlevad kui ühest suust, et selle kriisi lahendamise kõige nõrgem koht oli infovahetus. Elektrilevilt ei olnud võimalik saada adekvaatset infot, mida teha järgmiseks, millega arvestada ja see saab ka kõige rohkem kriitikat.

"Ega me oleks ka võinud Moostes seda asja alustada päev varem ja me ilmselt olekski alustanud, kui meile oleks öeldud, et kolm-neli päeva ei tule seda või suure tõenäosusega või me ei teagi, mis viga on, kuna me korda saame," rääkis Põlva valla abivallavanem Martti Rõigas.

"Ja siis oli see teadmatus. Lihtsalt ei teadnud. Üks sõnum tuli, kui vool ära läks, et oleme teadlikud, et vool on läinud, anname teada, kui selgub, millal võib tagasi tulla, aga see sõnum tuli alles kolme päeva pärast," nentis Rasina elanik Raivo Sildoja.

"Kõige probleemsem oli abituse tunne, kui sa ei oma informatsiooni, kui sa ei saa ennast aidata. Me oleks vähemalt kolm korda kiiremini saanud selle jama likvideeritud, kui me oleks saanud kommunikeeruda. Elektrilevi tänases olukorras sai kindlasti mitterahuldava hinde," rõhutas Nopri talu peremees Tiit Niilo.

"Ma annaksin iseenesest hinnangu nende rikete likvideerimisele ja kriisi juhtimisele hindeks hea, ma arvan, et kõige suurem murekoht on meil just see klientide kommunikatsioon. Meie põhirõhk ongi tegelikult praegu selle peale, kuidas anda kõikidele inimestele informatsiooni, millal me tuleme teie juurde riket likvideerima, sest kõige suurem teadmatus ja kõige suurem probleem inimestel on see, kas ma saan täna voolu tagasi, homme, ülehomme, sest sellest sõltuvad kõik edasised otsused ja see on üks teema, mis on kindlasti vaja Elektrilevil ära lahendada," nentis omakorda Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.

"See on selle tulemus, et mingi organisatsioon on kuskilt õhukeseks lihvitud. Puudub see maakondlik ja kohalik tasand. Aga neil kulus nende asjade otsimiseks ja tuvastamiseks liiga kaua aega, et endale pilt selgeks teha," rõhutas Põlva valla abivallavanem Rõigas.

Kokku oli rikete lahendamisega ametis pea 300 inimest. Liinidel töötanud elektrikud olid tööpostil sisuliselt ööpäevaringselt. Ühtlasi suunas elektrilevi oma 15-st generaatorist kümmekond kriisipiirkonda. Generaatoritega aitas ka päästeamet.

"Ka omavalitsused ja omavalitsuste ettevõtted peavad selgelt läbi mõtlema, millised ettevõtted on need, kes peaks omama generaatoreid ja kui on ettevõtetel generaatorid, siis kas nendel generaatori omanikel on ka lepingud kütuseettevõtetega, et ei tekiks olukorda, nii nagu oli Võrus, kus oli küll generaator, aga ei olnud kütust ja ettevõttejuht pidi ise minema kanistritega kütust tooma," märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kuigi siseministeeriumi andmeil on Eestis viimase paari aasta jooksul toimunud üle 60 erineva kriisõppuse, näitas see torm, mis toob endaga kaasa valitsuse senine suutmatus kehtestada mobiilsideoperaatoritele ühtsed nõuded sellele, kuidas tagada kriisiajal side olemasolu. Mobiilside kadumine riivas elanikkonna turvatunnet ja raskendas kriisi lahendamist.

"Vallaametnikud ütlevad, helistage, kui teil on mure. Millega, kui mul ei ole levi?" küsis Mooste elanik Kadri Pärli.

"Side oli kõige suurem probleem. Kui ma ise ka siin tegutsesin, siis ma pidin sõitma Moostest välja, sest võimatu oli rääkida. Inimesed ütlesidki, et nad elavad selle asja kõik üle, aga kui neil on vaja realselt politseid või kiirabi, siis nad ei saa helistada," lausus Põlva valla abivallavanem Martti Rõigas.

"Seadusse selline säte, mis kohustab mobiilioperaatoreid tagama kõnetaseme ehk 2G. See puudutab ka riigile elutähtsaid suhtlemisi ehk see sama riigi infolevi oli ju ka häiritud, sest Elektrilevi ei saanud ise ka ühendust oma töövõtjatega, oma töölistega," rõhutas Nopri talu peremees Tiit Niilo.

"Enamasti oli tõesti tegemist sellega, et akud said tühjaks ja seetõttu ka lõppes levi, kõige hullem oli olukord Koidula piirkonnas ja seal oli tõesti tegemist siis sellega, et mast murdus. Kindlasti tuleb läbi vaadata see, kuidas mobiiliettevõtted peavad sidet tagama eriolukordades," tunnistas minister Aas.

Minister loodab, et järgneva paari aasta jooksul leitakse sellele probleemile lahendus. "See sündmus on suhteliselt värske tänasaeks, kohtumised ka omavalitsusjuhtidega Lõuna-Eestist seisavad veel ees ja eks sealt saab siis edasi otsustada, et mida tulevikus veel muuta. Kas on vaja kuskilt seadust täiendavalt muuta lisaks sellele, mis puudutab sideküsimust ja kindlasti, mis küll tõenäoliselt ei vaja seadusemuutmist, aga mis vajab läbimõtlemist, et kuidas toimub kommunikatsioon," lausus Taavi Aas.