Hannes Kont: heal kriisil ei tohi lasta raisku minna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hannes Kont
Hannes Kont Autor/allikas: ERR

Paljud arvamused näitavad, et laiapindse riigikaitse, ülesannete jäävuse, detsentraliseeritud kriisireguleerimise ja igaühe vastutuse sõnum ei ole veel kõigile kohale jõudnud, kirjutab Hannes Kont.

Üllatavalt visalt kaob lootus, et meil on või tuleb kuskilt "Kuninga Kaardivägi", kes muidu istub ja ootab kriisi ning selle saabudes laskub helikopteritelt ning lahendab kõik probleemid - toob kotiga sularaha poodi, elektrit ämbriga suurfarmi lauta või korraldab maakondliku haigla tööd, kui soojavarustus katkeb.

Igal leibkonnal, kogukonnal, kohalikul omavalitsusel, ettevõttel, asutusel ja valdkonnal on oma roll ja vastutus tagada esmane vastupanuvõime ja toimimise kestlikkus. Ärge mõistke valesti, hõredaks lihvitud operatiivteenistused saavad toetada ja tulevad toetama, kuid suuremas mures minnakse appi eelkõige neile, kes kriitilisemas seisus ja end ise aidata ei saa.

Aga see tõdemus ei võta ära omavastutust. Kohustust riske ennetada ja maandada, kohustust valmistuda ning halvima saabudes tegutseda.

Seda, et seda vastutust kõik, sh linte läbilõikavad n-ö pehmete valdkondade ministrid, omavalitsusjuhid ja kõrgelt makstud juhatuse liikmed, ei soovi või suuda kanda, on näidanud lugematud analüüsid, õppused, riigikontrolli audit ning nüüd taas siis Lõuna-Eesti juhtum. Ju siis on valu liiga väike ja hoiakute muutuseks on vaja suuremat raputust.

Paljuski on eelneva põhjus avaliku huvi/tellimuse puuduses (lugege kasvõi avaliku arvamuse küsitlusi või erakondade platvorme) ning see, et valmisoleku tõstmise valikud tähendavad raha.

On mõneti mõistetav, et tasuta maakondlik bussiühendus ja pensionitõus toovad rohkem hääli, kui vastupanuvõime tõstmine. Meie ontlikud põhjanaabrid on dubleerinud side- ja elektrisüsteeme, viinud sõlmpunktid ning juhtimiskeskused vajadusel maa alla, kriitilisi teenuseid ja tooteid pakkuvatel majandusvaldkondadel (toiduainetööstus ja kaubandus jne) on kohustus tagada tootmine ja distributsioon ka elektri, side või tarneahelate katkemisel.

Lisaks on majanduse ja ühiskonna toimimine varude abil tagatud kuni neljaks-kuueks kuuks jne. See kõik on valikute küsimus ja maksab.

Arusaadavalt tähendab vastupanuvõime tõstmine ka jooksvaid majanduskulusid. Valitsusasutustes, KOV-ides ja elutähtsat teenust tagavates ettevõtetes tuleb värvata täiendavalt või määrata isikud, kes vastutavad riigikaitse ja kriisireguleerimise valmisoleku eest, kriisiplaanid vajavad tegemist ja regulaarset harjutamist, inimesed koolitamist, õppused ja auditid tegemist, varud moodustamist ja uuendamist.

Soomes on MKM-i haldusalas elutähtsate teenuste ja varude tagamisega tegelev agentuur NESA, mis saades omatuludelt (omab ettevõtetes osalust) ja maksudelt (energiakandjate täiendav maksustamine) on investeerinud juba aastakümneid ligi 100 miljonit eurot aastas täiendavalt varudesse ja teenuste toimepidevusse.

Siinjuures rõhutan, et seda täiendavalt riigikaitselistele investeeringutele ning lisaks omavalitsuste ja ettevõtete omavastutusele, mis on juba eelnevalt baasina all.

Nüüd oleks vast valdade ja linnade kogukondadel ja volikogudel aeg küsida KOV-ide juhtidelt, kas ja kuidas ollakse valmistunud elutähtsate teenuste katkestuseks (analüüs, riske maandavad meetmed, plaan B).

Samuti oleks ettevõtete omanikel aeg küsida juhatustelt, kas ja kuidas on tegevuskeskkonnast tulenevaid riske hinnatud, neid maandatud, halvimaks valmistunud. Ja lõpetuseks nõutada sotsiaalministrilt ja majandusministrilt, kas ja kuidas ollakse elutähtsa teenuse (elekter, mobiil- ja andmeside, erakorraline meditsiin) ulatuslikuks katkemiseks valmis, kas ja millise ambitsiooniga on seatud ettevõtetele kriteeriumid, samuti kas ja milliseid järelevalvemeetmeid tegeliku seisu tuvastamiseks on rakendatud.

Meid ümbritsev maailm ei näita märke rahunemisest, meid on seni hoitud, aga see ei kesta lõpmatuseni. Meie naaber on võtnud nõuks esitada senisele, Õhtumaale rahu ja õitsengut toonud maailmakorrale väljakutse. Ja neil on tõsi taga.

Lisame veel kliimaga seonduva (äärmuslike ilmastikuolude suurenemine, näljast ja põuast tingitud rahvastiku ränne), meie järjest suureneva sõltuvuse elektri ja andmeside toimepidevusest ning digitaliseerimisest ja küberriskidest tingitud ohud jne. Mitte miski eelnevast ei näita, et meie iseseisva hakkamasaamise ja vastupanuvõime teema kaoks kuidagi radarilt. Vaata ka kriis.ee


Kommentaar põhineb Hannes Konti Facebooki-postitusel ja kajastab autori isiklikke seisukohti.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: