Pühapäeval kella poole viie paiku pärastlõunal jäi Võru linn elektrita. Samal hetkel käivitusid Lõuna-Eesti haiglas bensiinigeneraatorid, sest erakorralise meditsiini osakond ja operatsioonituba ei tohi hetkekski vooluta jääda.

"Enamus majast läheb tööle siis, kui me paneme tööle suure varugeneraatori. Aga selle töölepanemiseks on vaja kohale kutsuda töömees, sest see on vana tankimootor. Samas sellest ei juhtu midagi, sest intensiivraviseadmetel on akud ja need töötavad kuskil poole tunni või tunni ulatuses," rääkis haigla juht Arvi Vask.

Nii oli majas peagi turvavalgus ning intensiivis, EMO-s ja operatsioonitoas kogu elektrivarustus. Väikestes bensiinigeneraatorites jagub kütust kolmeks ja pooleks tunniks, suurel generaatoril vähemalt 12 tunniks. Nii tuli kohe mõelda, kust kütust juurde saada.

"Ka tanklad ei töötanud. Kõige lähem tankla oli 30 kilomeetri kaugusel Savernas, mis oli töös. Kuna ma ise olin Elvas, sain selle info ja võtsin kodust kanistrid ja kütust Elva tanklast ning tõin haiglasse kütust juurde. Siis saime töös hoida," ütles Vask.

Koos elektriga võib kaduda ka vesi

Lõuna-Eesti haiglal on õnneks oma autonoomne veevarustus. Koos elektri kadumisega seiskusid ka kõik AS Võru Vesi seadmed. Ettevõtte juht Juri Gotmans ütleb, et kohe käivitus kriisiplaan ning Elektrilevilt ja Tartu Veelt telliti juba varem kokkulepitud generaatorid. Enne alternatiivse süsteemi ülessaamist tuli elekter tagasi.

"Meil võtab sellise süsteemi ülesehitamine suurusjärgus kuus kuni kaheksa tundi. Kuid Võru Vesi  on Euroopa Liidu projekti raames hankimas endale neid generaatoreid. Suurusjärgus nelja kuu pärast on meil see võimekus ka endal olemas ja siis võimekus, et kogu süsteemi töö taastada, väheneb nelja kuni kuue tunnini," ütles Gotmans.

Valga linnas läks mõnes mõttes lihtsamalt. Ehk linnas sees jäi elekter alles, mis tähendab, et veetootmine ja kanalisatsioon toimisid kenasti. Aga probleemid tekkisid AS Valga Vesi juhi Jüri Tederi sõnul linna serval asuvas veehaardes, kuna seal elektrit ei ole. Lihtsustatult ei saanud maa alt vett enam kätte.

"Meie veevaru hakkas vähenema pühapäeva õhtust saadik. Me arvasime, et elekter taastatakse suhteliselt kiiresti, aga hommikul ei olnud veehaardes endiselt elektrit ja ei ole ka praegu. Me saime tänu kolleegidele Tartu Veevärgist ühe generaatori, panime ühe kaevu tööle ja suudame tagada sellise enam-vähem tasakaalu Valga kesklinna piirkonnas. Seal on kõige enam lasteasutusi ja toitlustuskohti, mida on suhteliselt keerukas välja lülitada," ütles Teder.

Aga suur osa valgalastest on senini veeta. Jüri Teder tõdeb, et sarnane situatsioon mängiti hiljuti õppusel läbi kuid seda, et piirkonnas generaatoritest puudus tuleb, ei osatud oodata. "Eks see meid natukene õpetab ja me endale ühe vajaliku ja jõukohase generaatori nüüd soetame."

2020. aasta lõpuks 24 autonoomset tanklat

Kui linnas elektrit on, töötavad seal ka tanklad. Aga kus on Valgas tankla, mis ka võimaliku elektrikatkestuse korral kütust annaks?

"On küll kokku lepitud, kuhu Valgas peaks kunagi selline tekkima, aga täna seda reaalselt ei ole. Ja põhimõtteliselt esimene selline koht on Pikassilla," sõnas Teder.

Pikassilla asub Valgast 40 kilomeetri kaugusel. Vedelkütusega varustamine on Eestis elutähtis teenus, ehk iseenesest peaks kütusemüüjad tagama, et ulatusliku elektrikatkestuse korral saavad neilt kütust kõik abivajajad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Jako Reinaste sõnul said kütusemüüjad konkreetsemad nõuded kätte läinud aastal.

"See tähendab, et suuremad tanklaketid, mida on Eestis kaheksa, peaksid 2020. aasta lõpuks vähemalt kolm tanklat üles seadma, mis peaksid olema töös elektrikatkestuse korral. See tähendab, et neil oleks võimekus kütust välja anda, raha vastu võtta, logistikat ülal pidada. Üks nendest tanklatest peaks olema Tallinna piirkonnas Harjumaal," selgitas Reinaste.

Ehk kokku peaks järgmise aasta lõpus Eestis olema vähemalt 24 autonoomset tanklat, neist kaheksa Tallinna juures. Reinaste sõnul kindlustab riik lubasid väljastades, et suuri valgeid laike Eestisse ei jää ja vähemalt ühe niisuguse tankla saab iga suurem linn. "Kütuseettevõtted vaatavad oma investeeringuid ka selle pealt, et nad saaks oma raha tagasi teenida. See tähendab, et neil on huvi, et nad ei koonduks ühte kohta."

Andmeside tagamiseks pole reegleid kokku lepitud

Probleemid ei ilmnenud pühapäeval ainult vedelkütusega. Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles, et kõige häirivam oli, et side kadus ära. "Meil haiglas oma autonoomset sidet ei ole. Me oleme lootnud riiklikele ja mobiilsidesüsteemidele. See tähendab, et tuli liikuda sõnumitega treppidel üles-alla."

Ka mobiilside on Eestis elutähtis teenus. Telia võrgu ja infrastruktuuri osakonna juhataja Toivo Praakel ütles, et enamus nende võrgu sõlmi on varustatud akude või generaatoritega. Generaatoreid on aga vähe, sest nende hinnad ulatuvad kümnest tuhandest saja tuhande euroni.

"On kohti, kus akud peavad vastu kuus tundi, on kohti, kus peavad vastu neli tundi ja on ka kohti, kus kahjuks peavad vähem aega vastu. Need on valitud selle järgi, kui suurt hulka kliente teatud tugijaam teenindab."

Võrus tekkisid sideprobleemid juba poolteist tundi pärast elektrikatkestust. Toivo Praakel ütles, et vajaka jäi infovahetusest.

"Kui me ei tea, millal elekter tagasi tuleb, siis meil ei ole ka konkreetset teadmist, et ühes või teises kohas on vaja akusid laadida või ka liikuvaid generaatoreid tuua."

Praakel lisas, et mitmel pool ei kadunud telefoniside täiesti, küll aga jäi nõrgemaks. Nimelt võib üht piirkonda katta mitu mobiilimasti. See tähendab, et kui üks rivist välja langeb, võib püüda ka teise signaali.

Praakel lisas, et katkestuste ajal tasub teha ainult hädavajalikke kõnesid ja pigem sõnumeid saata. Niimoodi ei koormata nõrgenenud võrku üle. Erinevalt vedelkütuse müüjatest mobiilside pakkujatele miinimumnõudeid seatud ei ole.

Jako Reinaste sõnul on selge, et iga mobiilimasti alla generaatorit riik nõuda ei saa. Ühtlasi ei saa nõuda, et iga inimene saaks kriisisituatsioonis mobiilset internetti, küll aga peaks tagama võimaluse helistada.

"Aga teatud ettevõtetele või elutähtsa teenuse osutajatele peab olema tagatud ka andmeside. Selline kaardistus peaks saama sellel aastal purki. Siis on mõlemapoolne arusaam, mis see investeerimise maht ettevõtetele tuleb," ütles Reinaste.

Ja siis saab edasi liikuda ka sellega, et mobiilside tagamine saaks selged miinimumnõuded.

Tartus ollakse kriisideks paremini valmis

Kui Valga ja Võru vee-ettevõtted toetuvad ka kriisi puhul mobiilsidele, siis Tartu Veevärgil on olemas oma sidelahendused. Missugused, selle jätab ettevõtte juht Toomas Kapp turvanõuetele viidates enda teada. Ühtlasi on nad valmis ka elektrikatkestuseks ehk generaatorid peaks automaatselt tööle hakkama ja veevarustus Tartus alles jääma.

"Lähitulevikus teeme me veel paar väikest investeeringut, et soetada omale operatiivne kütusetagavara. Sest need faktid, mis praegu tulevad, näitavad, et vaatamata suurele bürokraatiale pole struktuurid, kust riik peaks aitama, veel päris hästi valmis," sõnas Kapp.

Tartu Ülikooli kliinikumil on oma kütusevaru olemas. Lisaks on neil lepingud juhuks, kui varud peaks lõppema. Kliinikumi juhatuse liige Marek Seer lisas, et alternatiiv on olemas ka siis, kui kasutuks muutuvad mobiiltelefonid. Kusjuures vajadusel saab alternatiivseid kanaleid pidi ühendust ka teiste riigiasutustega.

Ministeerium: kriisiks peavad valmistuma kõik

Siseministeeriumi asekantsleri Viola Murru sõnul peavad kriisiks valmistuma nii riigiasutused, ettevõtted kui ka inimesed.

Nii kevadine Saaremaa kui ka seekordne Võru torm näitasid, et oleme elektrikatkestuse tõttu haavatavamad kui kunagi varem.

"Võru kriis väga selgelt näitas, et meil on, milleks valmistuda ja kriisid meid tõepoolest tabavad. Õnneks eilne kriis lahenes suhteliselt kiiresti ja ilma suuremate kahjudeta, aga õppetund see kindlasti on," ütles Murd "Aktuaalsele kaamerale".

"Mis puuduatab side või kütuse kättesaadavust, siis kütuse kohta on nõuded olemas ja aastaks 2022 peaks üle Eesti olema 30 tanklat, kust on võimalik saada kütet kätte ka elektrikatkestuse korral. Tänaseks on neid kümme üle Eesti," lisas ta.

Murd tunnistas, et sideteenuse toimimisega on raskusi. "Sideettevõtetele meil täna nõudeid ei ole ja sideettevõte on täna ise oma äranägemise järgi toimepidevust taganud, et oleks generaatorid olemas. Mõnel juhul need on olemas, aga mitte kõigil juhtudel," ütles Murd.

Kuigi pühapäevase tormi ajal aitasid päästjad omavalitsustel kriisi lahendada, siis päästeameti peadirektori Kuna Tammearu sõnul pole ka nemad täielikult sellisteks olukordadeks valmis.

"Kui meil on Eestis 72 riiklikku komandot, siis põhimõtteliselt nendest vaid 30 on varustatud, vabatahtlikest komandodest vaid üksikud on varustatud elektrigeneraatoritega," tõdes Tammearu.