ETV saate "Suud puhtaks" külalised tõdesid, et kommunikatsioonil on väga tähtis osa selles, et toime tulla niisuguste kriisidega nagu oli nädalatagune torm ja selle põhjustatud ulatuslik elektri- ning sidekatkesus.

Saatejuhi väitega, et tormiõhtul edastas päästeamet avalikesse kanalitesse väga vähe informatsiooni, päästeameti juht Kuno Tammearu päris nõus ei olnud. Ta lisas, et tegelikult peaks inimene ise juba teadma, mida ta kriisi eel ja puhkedes tegema peaks. Ta märkis, et näiteks on sel aastal inimesed saanud postkasti juhised, kuidas kriiside korral käituda.

"Tegelikult, väga sageli on peamine probleem see, et inimene ei usu, et kriis tuleb, ja usub seda, et keegi on kuskil valmis ja tuleb talle appi, kui on selline olukord. Tegelikult on nii, et inimene peab ise olema paremini valmis. See tähendab, et tal peabki olema olemas oma raadio, tal peab olema oma söögi- ja joogitagavara, kõik see. See tähendab, et ta peab juba ise enda valmisolekusse panema, et ta abi ei vajaks," kommenteeris Tammearu.

Peadirektor ütles, et päästeamet on andnud omavalitsustele ka soovitusi, et kriisi korral tuleks kohalike inimestega luua oma kanal, kus anda kohapealset adekvaatset informatsiooni, sest sageli üldist infot inimesed väga hästi tähele ei pane.

Võru linn seda just tegigi. Linnapea Anti Allas ütles, et juba enne kriisikomisjoni kogunemist anti näiteks Lõuna-Eesti haiglale teada, et probleem võib olla laiaulatuslikum, ning neil tuleks ettevalmistusi teha. Teiseks kutsuti kokku kriisikomisjon. Kolmandaks võttis linn ühendust rahvusringhäälingu korrespondendi Mirjam Mõttusega, et infot raadio ja televisiooni kaudu võimalikult paljude inimesteni viia.

Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos lisas, et tegelikult andis ka päästeamet tormiõhtul välja rohkem informatsiooni kui avalikkuses võib-olla kajastati.

"Tegelikult me andsime välja peamiselt kaks olulist sõnumit. Esiteks see, et väljas on väga ohtlik - on torm ja ärge minge välja, vältige ka autodega sõitmist. Teine sõnum oli see, et kuna me ei teadnud kui kaugele elektriaktkestus on jõudnud, siis varuge vett ja olge valmis elektrikatkestuseks. See sõnum meie poolt ka läks. Kui kiiresti ja kui palju sellest kohe ka avalikkuseni, kõigi inimeseni jõuab, on omaette teema," rääkis ta.

Klaose sõnul on aga praegu tõsine murekoht see, et sotsiaalmeedia ja avaliku meedia kõrval, kus inimestele informatsiooni jagada, peaks olema ohuteavitussüsteem.

"See oleks olnud just see kriis, kus me oleksime saanud kõigile inimestele SMS-i saata. Kõik inimesed oleksid selle SMS-i õigel ajal kätte saanud, kus neile öeldakse, et praegu on selles piirkonnas torm," rääkis Klaos, kelle sõnul ootab amet sellist süsteemi juba mitu aastat. Ta loodab, et süsteem läheb käiku enne 2022. aastat.

MindUp Systemsi juht Sven Jablonski ütles, et kuni andmeside toimib, on sotsiaalmeedia väga hea koht, mille kaudu inimesteni informatsioon viia. Teine hea võimalus paremini kriisi reguleerida on ristkasutus. Ta tunnustas Võru linna, kes kutsus oma kriisikomisjoni kokku kohaliku päästeameti hoones.

Mirjam Mõttus märkis, et just sidelevi kadumine maksis kriisis kurjalt kätte, sest paljud omavalitsused jäidki kogu kriisi kommunikatsioonis lootma sotsiaalmeedia peale, kuigi oleks võinud tulla ka selle peale, et edastada kohalikele inimestele infot näiteks ERR-i vahendusel.

Võru linnapea järeldas, et eelmise nädala kriis õpetas üht - pidevalt tuleks sellistest asjadest rääkida, eelkõige siis, kui kriis pole veel kätte jõudnud.

Jablonski lisas, et kohalikele inimestele tuleks kriisi ajal jagada informatsiooni ühest kohast, et inimesed ei peaks otsima teavet elektrikatkestuse, sidekatkestuse ja muude probleemide kohta näiteks erinevatelt kodulehtedelt.