Alo Lõhmus: mis kasu on ministrist kriisikoldes? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Kas ministrid, peaminister ja ka president peaksid tõsisemate kriiside, õnnetuste ja hädaolukordade puhul jätma oma kabineti ning suunduma otse sündmuste epitsentrisse, küsib Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

"Lõuna-Eesti on olnud ühe kahe päeva kriisis. Miks on siseminister kogu selle aja veetnud Tallinnas?" küsis Aktuaalse Kaamera saatejuht Johannes Tralla teisipäeval siseminister Mart Helmelt.

Helme selgitas vastuseks, et tormikahjustuste likvideerimine pole siseministri otsene vastutusala ning et kohalik päästeameti juht tuleb oma tööga suurepäraselt toime. Juba järgmisel päeval suundus Helme siiski ka isiklikult Lõuna-Eesti olukorraga tutvuma.

Kuid küsimus, kas ministrid, peaminister ja ka president peaksid tõsisemate kriiside, õnnetuste ja hädaolukordade puhul jätma oma kabineti ning suunduma otse sündmuste epitsentrisse, jääb. Kas sellistest visiitidest on ka tegelikult mingit kasu ja kui, siis millist? Või on need halvemal juhul hoopis kahjulikud, sest segavad reaalseid päästetöid?

Ühest küljest võib riigijuhi külaskäik kriisipiirkonda kergesti muutuda lihtsalt propagandasõuks, mis on seda kohatum, mida raskema õnnetusega on tegu.

Vene televaataja on harjunud kaadritega sellest, kuidas tõsise ilmega president Putin, paiknegu ta siis parajasti õnnetuspiirkonnas või oma Kremli kabinetis, jagab peaministrile, ministritele ja ametkondade juhtidele detailseid näpunäiteid olukorra lahendamiseks, uurimise alustamiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks.

See tundub võltsina, sest hästi toimivas riigis peaksid kõik need toimingud õnnetuse korral käivituma automaatselt, ilma et selleks peaks ootama korraldusi kõige kõrgemalt. Meie riik kahtlemata just nii toimibki, seega poleks riigijuhtide sekkumiseks nagu põhjust.

USA president Donald Trump, kellele ei saa kuidagi ette heita liigset tagasihoidlikkust ja edevuse puudumist, on siiski pälvinud kriitikat ka selle eest, kui ta vahel on otsustanud mitte külastada näiteks mõnd orkaanist laastatud piirkonda.

Trump on visiidi edasilükkamist põhjendanud sooviga mitte segada päästetöid. Kujutades ette, kui mastaapne operatsioon on USA presidendi visiit nii logistika kui ka julgeoleku aspektist, on säärane otsus täiesti mõistetav: üleujutatud linna kohal on õhuruum tarvis lahti hoida päästekopterite jaoks, mitte julgestuskopterite tarvis.

Eesti riigijuhid on meile aga ju omainimesed, nende saatjaskond mahub ära ametiauto tagaistmele ning erilist segavat mõju päästetöödele nende kohalolu arvatavasti ei avalda.

Mis praktilist kasu ministrist kriisipiirkonnas siis võiks tõusta? Seni, kuni olukord pole ebatavaline, tõenäoliselt mitte mingisugust. Ametkonnad toimivad sisseõpitud ja -harjutatud radu ja käsuliine mööda. Ent kui tegu on väga ebatavalise kriisiolukorraga, siis võivad just need sisseharjutatud ja juhendites fikseeritud sammud osutuda ebapiisavaiks.

Ebatavaline olukord võib vajada ebatavalisi lahendusi, mida protseduurireeglid ette ei näe ning mida ametnikud omal vastutusel otsustada ei saa. Just nende lahenduste sanktsioneerimisel võib ministrist kasu olla.

Näiteks sel ajal, kui Lõuna-Eestis poodides külmletid sulasid, seisid mõnes Kaitseliidu malevas varugeneraatorid laos jõude. Kaitseliitlased aidanuks hea meelega, kuid nendeni ei jõudnud info abivajajatest.

Nähtavasti ei näinud protseduurireeglid säärast abiküsimist ette, võib-olla eraettevõtted ei tulnud selle võimaluse pealegi. Minister oleks oma autoriteediga saanud aidata kaasa suhtlusbarjääride ületamisele.

Ning lõpuks ei maksa alahinnata ka selliste visiitide emotsionaalset tähtsust. Inimesed teavad ju hästi, et riigi käed on lühikesed ja kaugemate kantideni need enam hästi ei ulati. Aga midagi on õnnetusse sattunud piirkondade elanikud oma maksuraha eest siiski ju ära teeninud, olgu selleks siis kasvõi riigijuhi lohutussõnad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: